Rahvahääletusel otsustati Eesti liitumine ELiga

Eesti rahvahääletuse positiivne tulemus viib riigi Euroopa Liitu.
14. septembril toimunud rahvahääletusel toetas liitumist Euroopa Liiduga ja põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist 369 700 (66,84%) Eesti Vabariigi hääleõiguslikku kodanikku, vastu oli 183 444 (33,16%) kodanikku. Osalusprotsent oli 64,02% (555 834) hääleõiguslikest kodanikest.
Enim liitumistoetajaid oli Tartus (72,56%), Tallinnas (68,75%) ja Harjumaal (69,86%) ning kõige vähem Ida-Virumaal (57%) ja Võrumaal (58,27%). Teistes ELi kandidaatmaades läbi viidud rahvahääletustel oli toetusprotsent kõrgem kui Eestis (kõrgeim oli Slovakkias – 92,46%), välja arvatud Maltal, kus toetajaid oli 53,65%.
Osalusprotsent oli kõrgem kui kevadistel Riigikogu valimistel (58,2%) ja möödunud aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel (52,37%), olles samal tasemel 1992. a põhiseaduse rahvahääletuse osalusega (67%).
Ajalooline otsus
Referendumi tulemus on «Eesti rahva senise ajaloo üks kaalukamaid valikuid ja tagatise loomine iseseisvusele ja rahvuslikule julgeolekule. Eesti rahvas kinnitas rahvahääletusel tugevat toetust Euroopa ühisväärtustele. Liitudes järgmisel aastal Euroopa Liidu ning NATOga, näitas Eesti rahvas valmisolekut kanda vastutust koos teiste Euroopa riikidega meie maailmajao tuleviku eest,» öeldakse president Arnold Rüütli, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Juhan Partsi pühapäevases ühisavalduses.
Avalduses mainitakse, et rahvahääletus kujunes omamoodi rahvuslikuks kokkuleppeks, mis peab «looma aluse suuremale usaldusele ja koostööle riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna vahel Eesti arengut määravate edasiste otsustuste tegemisel». Riigijuhid teatasid ka, et rahvahääletuse otsusega võeti vastutus tänaste ja tulevaste põlvede ees, et «tagada meie püsimine rahvana, meie omapärase kultuuri ja keele säilimine läbi aegade, samuti majanduse areng ja rahva elujärje tõus».
Tegelik töö alles algab
Peaminister Juhan Parts tuletas eestlastele pühapäeva õhtul meelde, et kuigi meie iseseisvus on tugevnenud, meie areng on stabiilsem ja meie tulevik on kindlam, tegelik töö alles algab: «Eesti peab ennast kehtestama Euroopa Liidus ja kasutama meie liitumisega kaasnevaid võimalusi jõukama ühiskonna ülesehitamiseks. Euroopa Liiduga ühinemisega ei suurene ainult meie võimalused, vaid ka vastutus. Eestist peab saama aktiivne väikeriik, kes oskab ja suudab oma huvide eest seista.»
Rahvahääletuse otsus jõustub kolme kuu möödumisel pärast seda, kui president on välja kuulutanud põhiseaduse muutmise seaduse. Seejärel ratifitseeritakse leping Riigikogus. Eesti liitumiskuupäevaks Euroopa Liiduga on 1. mai 2004.
Euroopa Komisjon tervitas esmaspäeval Eestit rahvahääletuse tulemuse puhul ning tõdes, et see on märgiks Eesti tagasipöördumisest oma õigele kohale Euroopas. «Oma ajaloo mustadel päevadel on Eesti kogenud seda, mida tegi Raudne Eesriie Euroopale. Nüüd saab Eesti lõigata ühendatud Euroopa vilju,» rõhutas Euroopa Komisjoni president Romano Prodi.
Esmaspäevastes BBC uudistes öeldi, et eestlased on alati tundnud, et nad on kuulunud Euroopasse. Rahvahääletuse tulemus on formaalseks kinnituseks sellele, mida eestlased on alati teadnud –, et Eesti on Euroopa lahutamatu osa.
Alar Kilp