Rahvaarv Eestis on vähenenud

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540. Rahvaarvu kahanemist eelmisel aastal on enam mõjutanud väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv.
2012. aastal rändas Eestist välja 10 871 inimest, mis on 4657 inimese võrra enam kui aasta varem. Eestisse sisse rändas 4416 inimest. Välja rändas seega 6455 inimest enam kui riiki sisenes.
2012. aastal registreeriti 14 054 elussündi ja 15 514 surma. Varasema aastaga võrreldes oli 624 sündi vähem ja 270 surma enam. Sündimuse vähenemine ja suremuse suurenemine on mõjutanud ka loomulikku iivet, mis oli negatiivne – suri 1460 inimest enam kui sündis. 2012. aastal saavutas negatiivne loomulik iive viimase viie aasta kõrgeima taseme.
Rahvastiku vähenemine on toonud kaasa külade tühjenemise, linna siirdumise või hoopis siit lahkumise. Eestis elab ühel ruutkilomeetril arvestuslikult 28 inimest. Rahvaloenduse andmeil on meil 102 inimtühja küla ja 327 külas elas alla kolme püsielaniku.
Negatiivne tendents väljendub väga tugevalt ka luterliku kiriku statistikas. Aasta algul on kogudused tegemas aruandeid ja seega pole võtta 2012. a andmeid. Küll aga võib öelda, et 1992. aastal oli kirikuliikmeid üle 76 000 ja sestpeale on see arv järjekindlalt vähenenud: 2000. a 45 000 annetajaliiget, 2005. a ligi 40 000 ja 2011. a ligi 33 000.
2011. aastal ristiti 2032 inimest ja maeti kiriklikult 2818 surnut. Ka siin on lahkunute ülekaal ilmne. Millist statistikat saame 2012. aasta kohta, seda kuuleme kevadisel kirikukogul.
Eesti Kirik