Pühakodade programmi toetused EELK kogudustele

Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“ II perioodi viimaseks aastaks esitati 118 taotlust kogusummas üle 4 miljoni euro.

Viimastel aastatel toimunud taotluste kogusumma kasv näitab selgesti, et kirikute remondivajadus on jätkuvalt suur. EELK kogudused esitasid taotlusi ühtekokku veidi üle 3 miljoni euro ulatuses. Lõviosa esitatud taotlustest puudutas kirikute tornikiivrite ja katuste korrastamist.

13 kirikut saab toetust hoone korrastamiseks
Selleks, et jõuda võimalikult tasakaalustatud ja kaalutletud lõpptulemuseni, on programmi taotluste hindamissüsteem mitmeetapiline ja mitmetasandiline. Esimeses etapis hindavad taotlusi konfessioonid ja muinsuskaitseameti maakonnainspektorid. Teises etapis on hindajateks ameti kaks komisjoni, kes lähtuvad hindamismetoodikas kultuuriministri käskkirjaga kinnitatud programmi kriteeriumidest.
Lõppotsused teeb programmi juhtnõukogu, kuhu kuuluvad eri konfessioonide, ministeeriumide, omavalitsuste liitude esindajad ja sakraalarhitektuuri eksperdid. Otsused ja valikud on igal aastal rasked.
2018. aastal saavad hoonete korrastamiseks toetust 13 luteri kirikut, toetatakse kolme restaureerimisprojekti koostamist ja ühele luteri kirikule signalisatsioonisüsteemi paigaldamist. Lisaks antakse kunstivara konserveerimise eelarvest toetust kuues luteri pühakojas asuva üheksa kunstiväärtuse konserveerimiseks.

Tööd Järva-Jaanis ja Jõelähtmes jõuavad lõpule
Kuna pühakodade programmi üks prioriteete on programmi raames alustatud tööde lõpetamine, siis on hea meel, et tänavu pannakse punkt Järva-Jaani Ristija Johannese kiriku katusemaastiku restaureerimisele. Töid alustati seal 2013. aastal tornikiivri restaureerimisega, edasi tulid kooriruumi, lõunaeeskoja, pikihoone katused ja tänavu lõpetatakse ring käärkambri katusega.
Samuti jõuab lõpusirgele mitu aastat kestnud Jõelähtme kiriku tornikiivri remont. Selle pühakoja torni restaureerimislugu on näiteks, et kahjuks tuleb mõnikord ka avariilise torni remonti oodata päris kaua, nii et esimene korrastamiseks koostatud projektdokumentatsioon jõuab juba aeguda. Seda enam teeb rõõmu, et nüüd saab torni restaureerimine lõpuni viidud. Käesoleval aastal lõpetatakse ka Noarootsi kiriku katuse hooldusremont.
Tööd jätkuvad Viljandi Pauluse, Urvaste, Kose, Kaarma, Valjala kiriku juures. Samuti jätkatakse Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimistöid.
Kui eelmisel aastal alustati Eesti ainsa maapiirkonnas asuva basiilikalaadse kolmelöövilise Urvaste kiriku kesklöövi katuse restaureerimist, siis sel aastal jätkatakse seal tööd põhjalöövi ja käärkambri katustega. Viljandi Pauluse kiriku juures jätkuvad samuti katuse restaureerimistööd. Vahetamisele läheb Kose kiriku tornikiivri laastkate, mis on oma tööea piiril ning seetõttu on ka kogu torni kandekonstruktsioonide kahjustused suured ja vajavad remonti.
Eesti ühe vanima kiriku, siinse sakraalarhitektuuri pärlite hulka kuuluva Valjala kiriku juures jätkuvad tööd apsiidi juures – kavas on avariilise sokli restaureerimine.

Korrastatakse Ruhnu kiriku katused
2018. aastal on kavas alustada ka mitme uue projektiga. Kui eelmisel aastal oli Pärnu Eliisabeti kirik toetuseta jäänute pingereas esimene, kes joone alla jäi, siis nüüd on võimalik alustada katuse ja ohtlike karniiside restaureerimisega. Samuti algavad tööd Pühajõe kiriku avariilise laastukatuse ennistamiseks. Alustatakse Muhu kiriku eelmise sajandi lõpus paigaldatud kimmkatuste hooldusremonti (kahjustunud kimmide vahetamine ja katuse tõrvamine). Ka ainulaadse Ruhnu vana puukiriku katused, eriti käärkambri mädanenud katus, korrastatakse ja tõrvatakse uuesti.
Restaureerimisprojektid koostatakse Haljala ja Kaarma kiriku tornikiivrite remondiks ning Emmaste kiriku katuse ja tornikiivri korrastamiseks.
Pühakodade sisustuse restaureerimise valdkonnas on ilmselt kõige erilisem ja suurejoonelisem Ridala kiriku 17. sajandist pärineva ning ühe maakirikute uhkeima barokse vahevõre ja krutsifiksigrupi konserveerimine.
Samuti on eriline Risti kiriku 16. sajandi vappepitaafi konserveerimise toetamine. Kahes kirikus toetatakse lühtrite korrastamist, ühes altarimaali konserveerimist ja ühes kantslikatte korrastamist.
Eesti riik on pühakodade programmi näol nüüd juba 15 aastat panustanud meie ühe vanima ja väärtuslikuma ehituspärandi korrastamisse ja hoidmisse ning muinsuskaitseamet loodab, et see traditsioon ka jätkub.
Sille Sombri,
pühakodade säilitamise ja arengu programmi koordinaator