Tallinn

Tallinna Peeteli kirikusse olid 20. aprilli pärastlõunal kutsutud jumalateenistusele lähiümbruse ja Kopli linnajao vaesed inimesed.

Teenistust peeti eesti, vene ja norra keeles, sest kohal oli ka 12 sõpra Norrast.

Koguduse õpetaja Avo Üpruse sõnul on taolised teenistused kord kvartalis ja kohale tuleb 70–80 inimest, nende seas ka emad lastega. Jumalateenistuse ajal pärast patutunnistust toovad inimesed altari ette kivi, et sellega anda ära oma mure. Teenistus lõppenud, istutakse ühisesse söögilauda. «Ilus ja liigutav teenistus oli,» ütleb õpetaja Üprus, «vene inimesed oskavad olla tänulikud.»

Lisaks vaesteteenistusele viib koguduserahvas igal nädalal Koplisse inimestele toidupakke.

 

Tartu praostkond

Maarja-Magdaleena kogudus liitus teeliste kirikute projektiga, et anda inimestele teada kiriku olemasolust. Kuigi kiriku üldine seisukord on nigel, arvab koguduse diakon Aivo Prükk, et neil on, mida näidata. Maarja-Magdaleena kirik on lülitunud projekti esimest aastat.

Avatud pühakoja uks on teelistele ja ränduritele märgiks kiriku avatusest inimestele ja kutseks sinna sisse astuda. Aivo Prüki sõnul annab see koguduse liikmetele võimaluse midagi koos teha ja oma kirikut tutvustada: «Kiriku uksed on avatud kolmel päeval nädalas. Juba see on märk, et oleme olemas.»

Prükk loodab avatud ustega kiriku juurde tuua ka neid inimesi, kes muidu pühakojas ei käi. Üheks kontakti loomise võimaluseks inimestega väljastpoolt kirikut peab Prükk ka 26. mail toimuvat Maarja-Magdaleena kodukandi päeva. Kihelkonnakeskuse kirikus viiakse läbi misjoniteenistus, mis annab päevale piduliku osa.

 

Tartu Teoloogia Akadeemia üliõpilane Kadri Uustare pöördus neljapäeval, 24. aprillil kaastudengite poole mõttega ja leidis neilt ka toetuse, et  pühapäeval, 6. mail palvetaksid kõik Eesti kristlased üksteisemõistmise eest inimeste vahel. Palve idee sündis Tõnismäe mälestusmärgi küsimusest.

Et mälestusmärgist on kujunenud praegu üks Eesti riigi valupunkte, on üliõpilaste soov, et ühise eestpalvega leiaksid inimesed tekkinud olukorras eneses rahu- ja kindlustunnet, üksteisest arusaamist. Üliõpilaste mõte on ka toetust leidnud.

Akadeemia tudengite hiljuti korraldatud 24 tundi kestnud palveketiga kanti Jumala ette kooli tulevik ja jagati kristlaste omavahelist vaimsust ning ühtekuuluvustunnet.

EK