Tartu

Palamuse rahvamaja võõrustas eile ümbruskonna noori, kes olid kogunenud kristlikule noortekontserdile «Tundmatu valgus». Ürituse korraldasid Palamuse Ikaaliste sõpruskoguduse noorsootöö pastor Juha Aila ja misjonisekretär Sami Hameri.

Palamuse õpetaja Jaan Nuga ütles, et möödunud suvel lepiti kahe koguduse vahel kokku ärgitada siinset noortetööd. Nüüd tulidki soomlased siia, kaasas ka sealne rokkbänd KLS ehk Kiitan Luojani Sinusta. Kontserdil esines ka Nõo koguduse  ansambel Tuuletund.

Lisaks muusikale nauditi Aila ja Hameri sõnumit Jeesuse osast meie elus, Ikaaliste koguduse installatsiooni noorte liikumisest tundmatu valguse poole – nende tulekust Jumala juurde. Üritus päädis palvusega kirikus.

Esmaspäeval, 6. augustil külastasid Soome külalised Siimusti lastekodu ja Jõgeva vanadekodu, kus tutvustati ka eelseisvat üritust. Suhted kahe koguduse vahel loodi pärast Eesti taasiseseisvumist, mai alguses külastas õpetaja Jaan Nuga Ikaaliste kogudust.

 

Tartu Peetri kirikus saab reede, 10. augusti õhtul kell 19 kuulata omapärast kontserti, kus koos kõlavad tšello ja orel. Esinevad rootslanna Ann-Mari Lahti ja Tartu Peetri kiriku organist Anneli Klaus. Esinejate kava on romantiline: Schuberti «Ave Maria», Saint-Saënsi «Luik», Faure «Eleegia» jm.

Pikaajalise soolomängija kogemusega, Rootsi kammer-ansamblites ning sümfooniaorkestrites mänginud Lahti ja 2002. aastast Tartus organistina töötava Klausi koostöö sai alguse aasta tagasi, mil samas paigas kontsert anti. Siinne pehmete toonidega orel on ansamblimänguks väga sobiv, seekord saab siis kuulda koosmängu tšelloga.

Tasuta kontserti toetab Eesti Kultuurkapital, kogutud annetused lähevad kirikutorni renoveerimiseks.

 

Kambja kirikus jutlustab sel pühapäeval, 12. augustil Theodor Reinhold Hasselblatt, kelle isa oli saksa päritolu kirikuõpetaja ja teenis enne II maailmasõda 27 aastat Tartu Jaani kogudust. Tema ema oli eestlanna ja et teiseks koduseks keeleks oli saksa keele kõrval eesti keel, on sünnimaa talle lähedaseks jäänud. Pärast lahkumist Saksamaale 1939 külastas Hasselblatt sünnimaad taas 1963. aastal, viimastel aastatel kuuleb tema head eesti keelt siinmail peaaegu igal suvel.

Kambja kogudusega on aastates kirikuõpetaja seotud vanavanaisa Eduard Hasselblatti kaudu, kes aastatel 1846–1889 teenis sealset kogudust. Suguvõsa on Eestiga seotud juba 1633. aastast, kui Rootsist saabus siia nende esiisa ja asus õppima vastavatud ülikoolis. Temast sai Noarootsi koguduse õpetaja ja sealse esimese eestikeelse kooli asutaja.