Tallinna praostkonna sügissinod
toimus  esmaspäeval, 10. oktoobril Jaani
kiriku Lõunasaalis. Sinodil räägiti seekord pikemalt praostkonna tulevikust,
missugusteks peaksid kujunema EELK suurima praostkonna kirikukihelkonnad ehk teeninduspiirkonnad.

Praostkonnas on kümme erinevat kogudust,
mõni neist selgelt territoriaalne (Nõmme, Peeteli, Viimsi), mõni jälle
(Rootsi-Mihkli, Soome, Saksa) teenindab kogu Tallinna ja ka kaugemaid kohti.
Suurem osa kogudustest tegutseb südalinnas. Samal ajal on kerkinud uued
linnaosad, kus oma kirikut pole. Kuidas «jagada» linn olemasolevate kirikute
vahel ja kas seda ongi vaja teha? Sinodil kutsus see teema esile erinevaid
seisukohti.

Koguduse vastutus

Kui Nõmme või Peeteli kogudus on ilmselt
territoriaalne ja konkreetse teeninduspiirkonnaga (Nõmme linnaosa sündmustele
kutsutakse  Nõmme õpetaja, Nõmme
koolilapsed käivad jõuluteenistustel ikka Nõmme Rahu kirikus), sama kehtib ka
keelelisel alusel tegutsevate koguduste kohta, siis raskem on jagada
teeninduspiirkondi südalinnas oleva Jaani, Kaarli, Püha Vaimu või Toomkoguduse
vahel. Nende kanda jäävad ka kesklinnast kaugemad alad.

Koguduseliikmeks kuulumine jääb ikka
personaalkoguduslikele alustele. Keegi ei pea 
elukoha järgi endale kogudust otsima hakkama. Teeninduspiirkond
tähendab, et kogudus vastutab oma piirkonna asutuste teenimise eest. Tuleb
arendada koostööd ka teiste konfessioonidega, et vältida dubleerimist.

Piiskop Einar Soone tuletas meelde, et
ajast aega on praostkonna vaimulikud omavahel kokku leppinud, kes missugust
asutust külastab, n-ö külakorda on käidud vanadekodudes, koolides jm.

Praost Gustav Piir arvas, et see võiks ka
edaspidi nii olla, kuid konkreetne kogudus siiski vastutab oma piirkonna eest.
Näiteks Jaani koguduse «maad» oleksid muu hulgas ka Lasnamäe, Pirita ja Aegna
saar ning Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabel. 
Kaarlile jäävad lisaks kiriku ümbrusele Mustamäe, Kristiine ja Haabersti
linnaosa. Toomkoguduse teenindada on Toompea, kaasa arvatud Linda ja
Harjuvärava mägi, Kiek in de Köki torn jne.

Nõmmel valmimas kirik

Püha Vaimu kogudusele kuulub vanalinn ja
sellega piirnev ala. Kaarli ja Jaani koguduse tööpiirkonnad ulatuvad kirikust
kõige kaugemale ja küllap on õigustatud Jaani koguduse õpetajate Jaan Tammsalu
ja Arne Hiobi mure, et praostkonda oleks õpetajaid juurde vaja.

Pealinna õpetajate suure töökoormuse
näiteks ütles piiskop Soone, et kui võrrelda keskaegse Tallinna elanike arvu ja
vaimulike osa selles tänapäevaste numbritega, siis peaks ainult Kaarli
koguduses olema juba 60 (!) vaimulikku. Õpetajate suhtarv elanikega võrreldes
on aastatega pidevalt vähenenud.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander
kutsus ametivendi, vaatamata ettepaneku raskesti teostatavusele, üles ehitama
oma elu jooksul ühe kiriku. Nõmme koguduses ehitatakse uuesti üles Saksa
Lunastaja kirikut. Hetkel on lammutustööd lõppenud, tuleva aasta sügiseks
loodetakse ehitus valmis saada.

Praostkonnas rajatakse ka üht täiesti uut
kirikut – Viimsi kirikut, kus suvisel ajal juba jumalateenistused toimusid.
Tööd on jõudnud nii kaugele, et talveks saab hoonekarbi kinni.

Tuleviku küsimusteks jäävad Toom-Niguliste
koguduse taastamine ning Saksa Lunastaja kogudusega koostöö arendamine.
Naissaar ja Aegna saar vajavad edaspidi kindlasti suviti teenimist. Nõmme Rahu
koguduse teeninduspiirkonda tuleb suurendada Tallinna piiri taha Laagri
asulasse. Maardu ja Muuga teenimine tuleb lahendada koos Viimsi poolsaare
teenimisega.

Koosolekul jagati ka infot praostkonna
koguduste  töörohkest sügisest.
Viipekeelsel kogudusel täitub kümnes tegevusaasta. Õpetaja Tiiu Hermat kutsus
kõiki 23. oktoobril pidulikule jumalateenistusele Püha Vaimu kirikusse.
Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe leidis, et 10. toompäevade korraldamisel
on praostkonna koguduste koostöö järjest enam tuntav. 29. oktoobril peetakse
Viimsis lastepäev «Tere tulemast Jumala perekonda».

Järgmine sinod toimub 2006. aasta 3.
aprillil. Küllakutsujaks on esmakordselt 
Soome Püha Peetruse kogudus ja koguduse õpetaja Tuomas Palola.

Tiiu Pikkur