Praost jäi valimata

Sinodihooaja lõpetanud Ida-Harju praostkond kiitis 31. mail Muuga Sadama Meremeeste Kodus peetud sinodikoosolekul heaks peapiiskopi pakutud kompromissi – uue praosti valimise asemel jätkab praosti kohuseid täites järgmise kevadeni õp Margus Kirja.

Eraldiseisva väheldase hoonena eristub meremeestekodu Muuga sadamapiirkonnas teistest rajatistest. Kogunevatele sinodisaadikutele ütles siin omainimesena tere tulemast diakon Herki Talen. Oikumeeniliselt sisustatud kabelis sinodipäeva alustanud armulauaga jumalateenistusel teenis koos peapiiskop Urmas Viilmaga paar nädalat tagasi abipraostist praosti kohusetäitjaks saanud Margus Kirja.
Lisaks peapiiskop Urmas Viilmale võtsid presiidiumis koha sisse juhatajana praosti kt Margus Kirja, abijuhatajana kohaliku koguduse, Jõelähtme sinodisaadik Mart Johanson ja protokollijana Harju-Jaani õp Jaan Nuga. Et kinnitatud päevakorras oli mitu kaalukat valimispunkti, siis valiti koosolekut rakendades ka häältelugemiskomisjon.

Jumala abiga edasi
Enne peapiiskop Urmas Viilma ja kantsler Andrus Mõttuse sõnavõttu ning päevakorrapunkti, kus hääletati kirikukogu poolt heaks kiidetud põhiseaduse muudatusettepanekut, et abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit (poolt 20, vastu 0 ja erapooletuid 2), anti esmalt sõna praostkonna kümne koguduse esindajatele lühikokkuvõtteks aruandeaastast.
Kuigi pühapäevakoolilapsi on kurvastavalt vähe ja kogudusel on kaelas PRIA võlg, oli Harju-Jaani esindajal ka rõõmustavat raporteerida: metsa müügist saadud rahaga sai pastoraadi küttesüsteem vahetatud, inimesed on annetades heldekäelised, kirik sai põranda ja õpetaja Saksa sõprade toetusel ametiauto. Õp Jaan Nuga lisas, et saab kogudusetööle pühenduda ajast, mis jääb üle riigitööst kaitseväes kaplanina.
Jüri kogudus kiitis head aastat. Õp Tanel Ots võib südamerahuga töötada Saku abivallavanemana teades, et saab koguduse teenimist jagada diakon Ülo Liivamäega, kes teeb viimaseid pingutusi usuteaduse instituudi lõpetamisel. Samuti koguduse viie palgalisega, kellel igal oma kohustus.
Teguderohkest aastast ülevaadet andes nimetas Kose koguduse esindaja sündmuseks number üks oma õpetaja saamist. „Üksi ei teeks midagi, aga kogudus on väga tubli ja koos me jõuame palju,“ rõhutas alates septembrist koguduses aktiivselt tegev ja hiljuti peapiiskopi otsusega koguduse õpetajaks määratud õp Kerstin Kask.
Kuusalu esindaja andis edasi õp Jaanus Jalaka tervitused ning vahendas oma rõõmu, et nüüd, mil Jalakas ei pea praosti koormat kandma, saab ta pühenduda oma koguduse teenimisele. Ta väljendas ootust uute töötegijate järele, sest peale õpetaja ei ole koguduses teisi palgalisi.
Leesi koguduse juhatuse esimees Karli Lambot meenutas, kuidas tähistati kiriku 150. aastapäeva: „Värvisin mitu päeva kiriku ust. Aastapäevale jõudnud peapiiskop aitas ise veel tellinguid maha võtta. Kirikuga on palju plaane.“

Osadus on kõige olulisem
Loksa kogudus on rõõmus, et kirik sai välisvalgustuse – nüüd on pühakoda kaugele näha ka pimedal ajal.
Prangli kogudus elas hiljuti üle vaimuliku vahetuse: praosti soovil vabastati õp Kalle Rebane ja nüüd on hooldajaõpetajaks praosti kt Margus Kirja, abiks diakon Herki Talen.
Randvere kogudust Lääne-Harju praostkonnast hooldajaõpetajana teenival Aare Kimmelil täitus 20 aastat selles ametis. Liikmesannetajate määr ei ole viimasel kuuel aastal muutunud.
Tuhala esindajad nimetasid ajaloolist seika: alates oktoobrist on kogudusel esimest korda ajaloos päris oma õpetaja, kuna siiani on väheldane kogudus ikka Kose koguduse hooldada olnud. Teenistused toimuvad nüüd igal pühapäeval ja hardushetki jagub nädala sissegi. Osaduse kasv on see, mis rõõmu teeb ja selles on suured teened sinodipäeval Tartu ülikoolis oma magistritööd kaitsnud õp Tauno Kiburil.
Jõelähtme on rahul pühapäevaste kirikulistega, aga siiski on üleval küsimus, kuidas kasvatada liikmeskonda. Ettekandja näeb siin seost kirjakohaga „Võta oma kargud ja kõnni“ – kuigi sellistest asjadest on raske rääkida, peaks seda ometi senisest enam tegema.

Valimised jäeti ära
Kuigi päevakorras on punkt praosti ja abipraosti valimisteks, otsustas sinod kiita heaks peapiiskopi pakutud kompromissettepaneku, mille sisuks oli jätta praosti ja abipraosti valimine ära ning jätkata kuni järgmise kevadeni praosti kohusetäitjaga ning ilma abipraostita.
„Olukord on üsna erakordne,“ nentis peapiiskop. Ta tunnistas, et sooviks väga esitada sinodile praosti kandidaadina Margus Kirjat, aga selle teeb raskeks Kirja vastumeelsus kandideerida. Peapiiskop selgitas, et on küsinud nõu kirikuvalitsuselt ning mitmed assessorid on viidanud tõsiasjale, et kiriku seadustikus pole kirjas, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja kandidaadi nõusolekut.
„Mulle meenutati, et kirikus on ameteid, mida tuleb kanda,“ sõnas kirikupea, lisades, et siiski „see ei ole tavapärane viis neid asju korraldada“. Sellest tulenevalt pakkus ta alternatiivina võimalust jätta valimised ära ja lasta konsistooriumil määrata Margus Kirja aastaks praosti kohuseid täitma. Kirja nõusoleku alusel kiitis sinod selle variandi heaks.
Kuuldus mitmeid hääli selle kohta, et senisest enam võiks praosti kt kasutada delegeerimist ning kaasamist, et ainult üksi tegemise asemel jagada ülesandeid ja ka vastutust. Praostkonna vaimulike ühistegevuse osas lepiti juba kokku, et esimene kokkusaamine toimub Kosel. Heaks mõtteks peeti ka praostkonna nõukogu moodustamist, mis regulaar­selt praosti praostkonna juhtimisel abistaks. Oli tajuda suurt kergendust, et sinodikoosoleku algul meeleolu pärssinud teema nii hea lahenduse leidis.
Liina Raudvassar