Prangli saarele iseseisev kogudus

Konsistoorium otsustas 7. novembri istungil rahuldada Prangli 16 elaniku taotluse asutada saarel kogudus.

Kuigi otsuse koguduse asutamise ning EELKsse vastuvõtmise kohta kinnitab novembri lõpus kirikukogu, teeb Ida-Harju praostkonna diakon Kalle Rebane plaane uue koguduse esimesteks sammudeks.

Kui Kalle Rebane 1999. aastal esmakordselt Pranglile jumalasõna jagama läks, ei teadnud ta arvata, et saar südame külge kasvab ning ta seitsme aasta pärast, juba diakoni ametisse tõusnult, saab juhatada koosolekut, mis valib iseseisvunud koguduse juhtorgani.

«Kõik on Jumala kätes. Võtan seda otsust märgina, et minu töö on vilja kandnud, samuti, et kirik näitab üles lootust eemalt vaadates lootusetu saare suhtes,» ütleb mees täna, kui kirikuvalitsus on oma otsuse teinud.

Prangli, Tallinnale kõige lähemal asuv paikselt asustatud väikesaar on 6 ruutkilomeetrit suur, elanikke on kohaliku vaimuliku hinnangul kolmes külas kokku sadakond (neid, kes elavad saarel aastaringselt, kuna sissekirjutust omab kokku umbes 150 kodanikku).

Rahva kõnepruugis kirik, 1848. aastal ehitatud Laurentiuse kabel on ajalooliselt kuulunud Jõelähtme koguduse alla, kust siis vahel vaimulik kiriklikke talitusi saarerahvale on käinud läbi viimas.

Kalle Rebane on katsunud meretee üle nädala ette võtta ja nii ülestõusmispühadest jõuludeni välja ning kui meri laevatatavat pinda pakub, siis vahel ka näärikuul. «Paar korda olen mandrilt helikopteriga saarele lennanud,» tutvustab ta teenimistingimusi.

Hetkel on Prangli koguduse tuumikuks 16 inimest, kes läbi aasta liikmeannetust tasunud ning kelle allkirjad koguduse iseseisvumise soovi taotluse all reas. «Siin aastakümnete eest leeritatud inimesi on veel, samuti näiteks möödunud suvel minu poolt 8 leerilast. Nad kõik on potentsiaalsed uue koguduse liikmed, ootavad vaid, et asi oleks juriidiliselt kombes,» selgitab diakon.

Rebase kinnitusel aitab koguduse iseseisvaks juriidiliseks isikuks formuleerimine oluliselt parandada kogu saare elu. «Et säilitada elanikkonda, tuua noori tagasi saarele, korraldada ümber suhted Viimsi vallaga, selleks on vaja terviklikku struktuuri, kuhu kuulub kahtlemata ka pühakoda ning kogudus.»

Liina Raudvassar