Piibli tõlkimine on jätkuvalt päevakajaline

Pühakirja tõlkimisest ja tõlgendamisest kõneldi Eesti Piibliseltsi 19. piiblipäeval laupäeval, 17. novembril.

Nii nagu raamatute raamatu sõnum on unikaalne ja põhjatu, on pühakirja uurimine ammendamatu, pakkudes aina uusi vaatenurki. Juba 19. korda peetud piiblipäev pakkus kuulamiseks huvitavaid ettekandeid ja läks hästi korda, kinnitas Eesti Kirikule vaimustatult seltsi peasekretär Jaan Bärenson.
Teoloog Peeter Roosimaa oli võtnud kõneks Jeesuse sünni. Kuna teoloogide hulgas on tekkinud arvamus, et Jeesus sündis Naatsaretis, põhjendatakse seda Jeesuse lisanimega Naatsaretlane, kuid Roosimaa lükkas arvamuse ümber.
«Jeesuse lisanimi oli avalikuks tunnistuseks sellest, et too ei kuulu Joosepi suguvõssa ega saa olla Joosepi pärija. Nii ei muutnud Petlemmas sünd Jeesust veel Petlemlaseks, vaid bioloogilise isa nime puudumise tõttu jäi ta Maarja järgi Naatraretlaseks.»
Teadupärast on Uues Testamendis neli evangeeliumi, kuid oluline osa pühakirja mõistmisel on ka Jeesuse sünnimaal. «Evangeeliumides esitatud geograafilised andmed ja lokaalpärimused on leidnud suurelt osalt kinnitust,» tunnistas sealset paika hästi tundev Arne Hiob oma ettekandes «Viies evangeelium: püha maa selgitab pühakirja».
Tarvo Siilaberg kõneles piiblitõlkimise metodoloogiast ja Juris Calitis oktoobris valminud uuest, teisest lätikeelsest piiblitõlkest. Eelmine tõlge ilmus 50 aastat enne eestikeelset tõlget, vahepeal välja antud piiblid olid esimese tõlke redaktsioonid. Calitis on Kanada lätlane, kes on elama asunud Riiga ja töötab seal professorina.
Tulevikus plaanib Eesti Piibliselts korraldada naabritega ühise konverentsi.
Rita Puidet