Pidukontsert kõlab üle Eesti

Uhkuse ja rõõmuga heiskab ilmselt iga eestlane tuleval aastal 24. veebruaril Eesti riigi 90. sünnipäeval sinimustvalge lipu. Tänutäheks eesti rahvale kõlavad aga saabuval jõulukuul kõigis kihelkondades kontserdid «Kutse sünnipäevale – kontsert minu kihelkonnas».
Kontsert kutsub kokku
30. novembrist 4. jaanuarini tuleval aastal kestab Eesti vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kontserdisari. Kontserdipaigad on kihelkondlikud, väga palju kontserte toimub kirikutes. Kontserdisari on ette valmistatud EELK Kirikumuusika Liidu ja juubeliaasta töörühma koostöös. Esinejate skaala on lai, ulatudes lastest kutseliste muusikuteni.
Et tegu on jõuluajaga, siis tuleb esitusele valdavalt advendi- ja jõulumuusika, kuid mängitakse ka pärimusmuusikat, dþässi jm. Kokku toimub 105 kihelkonnas 121 kontserti. Neist üks ka väljaspool Eestit: 1. detsembril kell 13 Petseri Peetri kirikus.
Pidukontserdid saavad alguse 30. novembril Järvamaal Paide kultuurikeskuses ja Lääne-Virumaal Väike-Maarja rahvamajas, toimuvad põhiliselt pühapäeviti kihelkonnakirikutes ja lõpevad 4. jaanuaril Vastseliina rahvamajas.
Eesti rahvas on Läänemere ääres elanud vähemalt 5000 aastat, rajanud siin peaaegu 90 aastat tagasi iseseisva riigi ja suutnud oma vabaduse taastada. Tundkem siis vaba rahvana rõõmu oma riigi üle, tänagem eelkäinud sugupõlvi ja kosutagem meelt, kutsutakse kõiki osa saama jõululikest kontsertidest.
Kihelkondlik liigestus
Mõtte korraldada taoline kontserdisari käis välja Eesti vabariigi 90. aastapäeva korraldav töörühm, kuhu kuuluvad peaministri nõunik ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, lavastajad Margus Kasterpalu ja Jaanus Rohumaa (presidendi kultuurinõunik) ning valitsuse kommunikatsioonibüroost Kersti Luha ja Riina Soobik. Väga suur roll sarja toimumises on kanda kohapealsetel kirikuõpetajatel ja teistel kontserdi korraldamisega seotud inimestel.
Miks on esile toodud just kihelkondlik tasand? Töörühm on taolisele ideele põhjenduse leidnud president Lennart Meri mõtetest. Meil on «paikseid kultuurijälgi, mis ulatuvad tagasi aastasadade taha, aga mis on meie kõrval ka praegu igapäevases toimes olemas. Üks selline lõim on Eesti kihelkondlik liigestus, kus kihelkond on ajast aega toiminud kultuurilise ühtekuuluvuspiirkonnana.
Nii oli see juba muistsel iseseisvusajal. Sellelesamale lõimele toetusime hiljem ristirahvana. Sellestsamast alusest toituvad meie regionaalsed iseärasused ja paikkondlikud uhkused praegugi. Kihelkond on kodutunde oluline osis», kirjutatakse sarja tutvustuses.
Kontsertide toimumise ajad ilmuvad Eesti Kirikus 7. leheküljel.

Rita Puidet