Peapiiskop Urmas Viilma: kiskuge end rutiinist välja!

Saarte praostkonna sinod Kuressaares lõpetas tänavuse kevadsinodite hooaja. Praosti ja abipraosti valimised muutusi ei toonud.

„Ei maksa liiga pessimistlikuks muutuda. Kui lapsed lahkuvad kodust ja suures majas jääb mõni tuba tühjaks, siis ei juhtu midagi. Kirikuga on sama. Jumala perspektiivist vaadates on kristlus kasvav religioon maailmas, eriti Aasias ja Aafrikas. Ka Eestis on endiselt kohti, kus inimesed jõuavad kirikusse. Ei tohi ennast süüdistada probleemides, milles me süüdi ei ole. Näiteks kui inimesed kolivalt maalt ära, sest pole töökohti jne,“ oli peapiiskop Urmas Viilma sõnum, mida mitu sinodisaadikut omavahelistes vestlustes päeva lõpus esile tõid. Julgustusele lisandus ka üleskutse jõukohaselt panustada: „Jumal ei eelda, et hüppaksime üle lati, mis on meile liiga kõrge. Külvata aga tuleb. Ei tohi mugavustsooni jääda. Kiskuge end rutiinist välja. Tehke midagi uut.“

20 kogudust koondava Saarte praostkonna sinodisaadikud alustasid kevadsoojuse, sirelilõhna ja linnulauluga täidetud sinodipäeva jumalateenistusega Kuressaare kirikus, kus koos praostkonna vaimulikega teenis peapiiskop Urmas Viilma ja jutlustas praost Anti Toplaan. Pärast lõpulaulu õnnitleti muusik Aare Tammesalu ja Saaremaa Muuseumi peavarahoidjat Priit Kivi,kes pälvisid 2022. aasta koostöö eest kirikusõbra tiitli ja said kingiks nahka köidetud Piibli. 

Tänusõnu jagus ka Pühalepa koguduse kauaaegsele organist-koorijuhile Helle Nittimile panuse eest kirikutöös. Sinodikoosoleku alguses Kuressaare koguduse majas tervitas kohalviibijaid Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi, kes nentis muu hulgas, et Saaremaa on kogunud kuulsust kui kriiside saar. „Ehk tuleks kirikuga enam koostööd teha, siis ehk oleks elu ka parem,“ oli üks mõtetest, mida tervitaja väljendas.

Pilk lastele, noortele ja osadusele

Praost Anti Toplaane praostkonna 2022. aasta tegevusaruanne paistis silma paljude üldistuste ja üldkiriklike statistiliste võrdluste poolest. Näiteks ollakse 72 ristituga Tallinna, Tartu, Võru ja Lääne-Harju järel praostkondadest viiendal kohal; 75 leeritatuga 12 praostkonnast Tallinna, Tartu ja Lääne-Harju järel neljandal kohal ja matusetalituste arvult 281 matusega praostkondadest taas neljandal kohal. Liikmesannetajate arvu üldine langus on saari veel vähe mõjutanud, võrdluses teiste praostkondadega ollakse Tallinna, Tartu, Viljandi ja Võru järel 1803 annetajaliikmega viiendal kohal.

Toplaan osutas, et liikmeskonna vähenemine suunab eriliselt pilgu laste- ja noortetööle (valdkonnast tegi eraldi kaasettekande õp Triin Simson). Kuulda sai, et kui üldkiriklikult pühapäevakooli töö toimus üle Eesti iganädalaselt vaid 20 koguduses, siis neist viis paiknevad Saarte praostkonnas. Muu regulaarsusega lastetööd tehakse aga märksa enamates kogudustes üle kiriku. Mujal aina enam leviv tendents, et täiskasvanuid ristitakse enam kui lapsi, Saarte praostkonda veel jõudnud ei ole ja ka ristimiste üldarvuga ollakse praostkondade pingereas viiendal kohal. 

Praost viitas, et oleks aeg „revideerida arvamust, nagu oleks inimestele kirikus käimine ainus lahendus koguduse osaduses elamiseks. Anonüümsed kirikupingis istujad, ükskõik kui heade kavatsustega nad on, ei saa üksinda jäädes levitada Jumala evangeeliumi teisi inimesi puudutaval moel. Et evangeelium leviks, peab see kuulutaja elus toimima koos teiste inimestega“. Ta oli ka seisukohal, et kui kirikus ei saa hetkel keskenduda kvantiteedile, siis tuleb pöörata tähelepanu kvaliteedile ja seda ennekõike tulevasi koguduseliikmeid silmas pidades.

Mulluseks suureks õnnestumiseks nimetas praost Toplaan esimest korda välja antud praostkondlikku seinakalendrit. Tõrvatilgana kõlas sõnum, et omavalitsustelt kogudustele eraldatud tegevustoetus langes tänavu eelarvekärbete tõttu ära. „Säilitatud on vähim ehk projektide omaosaluse kaasrahastuse valmisolek 90% ulatuses. Loodetavasti taastab vald senised toetused tulevikus,“ avaldas praost lootust.

Õigus kaitsta väärtusi

Pole liialdus, et peapiiskopi ettekannet oodatakse igas praostkonnas. Ülemkarjase valitud teemad on üldjoontes olnud samad, ent veidi erinenud sõltuvalt piirkonnast ja sellest, mis on ühiskonnas parasjagu aktuaalne. Kordunud on tänu Ukraina toetamise eest, soovitus enam koguduste töösse kaasata noori ja teha ajurünnakuid teemal, kuidas saaks enam tähelepanu pöörata keskkonnahoiule.

Uue valitsuskoalitsiooni ametisse asumisest on sinodisaadikud pidevalt küsinud perekonnaseaduse muutmise teemal. Kuressaares sooviti hinnangut, kas arvamuste paljusus EELKs võiks viia skismani ehk kirikulõheni. Peapiiskop siiski seda ohtu veel ei näe: „Õpetuslikke küsimusi EELKs ei pane paika mõni üksik õpetaja ega ka mitte peapiiskop üksi. Seda teeb vaimulike konverents ja kinnitab kirikukogu. 600 kirjale, kui mu mälu mind ei peta, kirjutas alla vaid kaks kirikukogu liiget. Seega on kirikulõhest ennatlik rääkida. Tuletan ka meelde, et luterliku kiriku identiteedi juurde kuulub see, et meie vaimulikud on koolitatud teoloogid. Öelda, et vaimulikud ei tohi Piiblit lugeda või seda tõlgendada, oleks vastupidine sellele, mis on luterliku kiriku õpetuse rõhuasetus. Ma ei näe selles suurt ohtu.“ 

Siiski möönis ta, et eriarvamused abielu mõiste uuesti sisustamise ümber on sundinud kirikut n-ö poolt valima. Peapiiskop ei näe, et luterlikul kirikul poleks abieluga seoses kindlat õpetust. Abielu on naise ja mehe vaheline liit ja sellel arusaamal on piibellik alus. Kui ütleme, et ei saa selles küsimuses poolt valida, siis ei käituks me korrektselt. Samas poole valik tähendab vastasseisu minekut. Me pole kellegi vastu, aga seisame selle eest, mida tahetakse muuta. Oleme seisnud selle eest üle 2000 aasta. Me ei ründa, aga oleme sunnitud olema kaitsepositsioonil. Igal inimesel on õigus kaitsta oma väärtusi.“

Kätlin Liimets

Saarte praostkond 2022

Praost Anti Toplaan, abipraost Rene Reinsoo

Ristiti 72 

Leeritati 75

Laulatati 26 paari

Maeti 281

Kodukülastusi 669

Annetajaliikmeid 1803

Liikmeid 8770