Paistu kirik endiselt abitus olukorras
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 19. jaanuar 2005 Nr 3 /
Rängas tormis kõige rohkem kannatada saanud Paistu kirikus ei ole praegu töödes erilist edasiminekut märgata.
Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla sõnul käis katuse ehitanud AS Pajusti Ehitus ise kirikut kaemas. Erilist kasu sellest külaskäigust siiski ei olnud, kuna ehitajate poolt katusele tõmmatud auklik kile eriti vett ei pea. Samuti selgus, et antud juhul ei kehti ehitusgarantii, sest kui tuule kiirus ületab 20m/s, pole tehtud töö eest vastutaval firmal kohustust purustusi taastada.
Areng tagasihoidlik
Kirikhoone pole ka kindlustatud vastava kindlustussumma puudumise tõttu. Mitmelt poolt on tulnud küll lubadusi toetada, aga need jäävad esialgu vaid lubadusteks. Samuti on muinsuskaitse lubanud olukorda hinnata.
Õpetaja Asuküla ütleb, et ta pole mingi ekspert, aga ilmselt on siiski ehituse kvaliteet vilets – läänepoolne kinnitus oli kehv, katuseplekk asus otsaseinast liiga kaugel, mis oligi otsene põhjus, et katus lagunes.
Praeguseks on ilmselt puuokste poolt lõhutud vitraaþakende asemele löödud plekid, et vihm sisse ei sajaks ega linnud pääseks pühakoda reostama. «Areng on tagasihoidlik,» ütleb Raivo Asuküla, «kõigele lisaks varises meil käärkambri korsten kokku.»
Ühesõnaga, olukord on suhteliselt masendav. «Elame praegu tänu sellele kilele, mille katusele tõmbasime, ja ootame komisjoni, et see oma hinnangu annaks,» lisab kirikuõpetaja lõpetuseks.
Üldiselt pole olukord lootusetu
Veidi suuremat kahju on torm tekitanud ka Kõpu Peetri kirikule. Kannatada sai kiriku 1996. a valminud kivikatus: mõlemalt poolt on 1-3 kivi kaupa tehtud «väljanoppeid», kokku ca 50-60 kivi ringis. «Tulemuseks on ühelt poolt ühtlaselt auguline katus, teiselt poolt puudub tornipoolne äär katusest. Kahju ulatus on veel määramata. Parandustööd on käivitunud,» teatab õpetaja Hedi Vilumaa.
Konsistooriumi haldustalituse osakond on kogudustesse laiali saatnud ringkirja, kus palutakse edastada informatsiooni tekkinud purustuste kohta sakraalehitistel. Esmaspäevasest telefonikõnest haldusdirektor Mati Maanasega
selgus, et midagi väga hullu juhtunud ei ole.
Kannatada on saanud üksikud katused, kust tuul on ära viinud katusekive. Rohkem on probleeme kirikute ümbrusega: on hulgaliselt murdunud puid, mis on kohati kirikute katustele langenud. Näiteks Viljandi Jaani kirikus purunesid seetõttu vitraaþaknad.
Katusekive on tuul ära viinud ka Audrus, Tõstamaal, Valjalas, Kuressaares, Kaarmas. Käru kiriku tornist on kadunud puitlaaste ning seal on praegu läbijooksuoht, Tartu Peetri kirik on ilma jäänud mõnest plekktahvlist. «Need on sellised kahjustused, millega kogudused peaksid ise toime tulema,» ütleb Mati Maanas. «kokkuvõtteks võib öelda, et olukord oleks võinud palju hullem olla.»
Pärnu praostkonna juures on avatud abistamisfond, et aidata Pärnu linna ja maakonna tormiohvreid. Mitmes koguduses on läbi viidud korjandusi kannatanute toetuseks.
