Pühapäeval, 15. oktoobril seadis peapiiskop Andres Põder Laiuse koguduse täieõiguslikuks õpetajaks Raino Kubjase (60), kellel täitus täpselt aasta kohaliku koguduse teenimisest.

Raino Kubjas: «Suur rahulolu valdab meeli. Eks võimalusi ole täiseõiguslikul õpetajal rohkem kogudust teenida, aga ka vastutuse kaal on suurem.»

Samas pühitses peapiiskop kunstnik Dolores Hoffmanni vitraažakna.

Introduktsiooniteenistusel assisteerisid peapiiskoppi Tartu praost Joel Luhamets (jutlustas, jutlusetekst oli inspireeritud kümne käsu esimesest) ja Jõgeva õp Valdo Reimann; kaasa teenisid ametivennad lähemalt ja kaugemalt: Peeter Paenurm Tartu Maarjast, Kristjan Luhamets Kambjast, Mehis Pupart Tormast, Jaan Nuga Palamuselt, Sulev Sova Kursist ja Aivo Prükk Maarja-Magdaleenast.

Muusikaliselt teenis kaasa koguduse segakoor Kristi Kubjase juhtimisel ja kohaliku kaitseliidu puhkpilliorkester, mida sel korral juhatas elupõline Torma orkestri juht Alfred Õunapuu.

Päeva pidulikkusest oli osa saamas ka kohalik vallavanem Saima Kalev, volikogu esimees ja kohaliku põhikooli direktor Arvo Sakjas ning riigikogulasest Laiuse koguduse nõukogu liige Mai Treial, kelle initsiatiivil on koguduse majanduselu lahendatud.

Pühapäeva tegi Laiuse kirikulistele tähelepanuväärseks veel teinegi seik, nimelt pühitses peapiiskop altari kohal olevale aknale paar päeva tagasi seatud Dolores Hoffmanni vitraaži: stseen Geneetsareti järvel (Mt 14), kui Peetrus, käsi Jeesuse poole sirutamas, on vette vajumas, kuna Issand seisab vee peal; kaugemal on jüngrid paadiga ja ülalpool tormiseid pilvi on imelises valguses kolm kuldset inglit.

«Et vitraaž õigel ajal üles sai, on ilmekas näide Jumala imelisusest. Asjalood olid nimelt veel möödunud kolmapäeval, mil Hoffmann meeskonnaga töö siia tõi, pessimistlikud. Aga tänu Laiuse põllumajandusühistu juhataja Tiit Maripuule, kes kõik endastoleneva tegi, jõudis vitraaž õigel ajal oma kohale,» jagab Kubjas vaimustust.

Vitraaži esitluseks ei saanud Raino Kubjas paremat ideed välja mõtelda: vaikse palve ajal, kui kõik teenivad vaimulikud altarivõre ees põlvitasid, kustutati kirikuruumis tuled ning süüdati akna taga käärkambri katusele paigutatud prožektor, mille tulemusel joonistus stseen vitraažil kõnekaks igale kirikulisele.       

Raino Kubjas oli 1995. aastal ametilt rühmavanem ja sõjaväe puhkpilliorkestri liige Võru Kuperjanovi pataljonis, kui tekkis kutsumus harida end teoloogiliselt Usuteaduse Instituudi üldise teoloogia osakonnas. Õieti, abikaasa Kristi oli kursantidega juba varem liitunud, kui Raino teda järgida otsustas. Sealt kasvas edasi soov jätkata Usuteaduse Instituudis eesmärgiga jõuda vaimuliku kvalifikatsioonini.

Vahepeal, 1997. aastal sooritas ta kaplani kursused ning jätkas sõjaväe kaplanina Võru Kuperjanovi pataljonis. Ordineeriti diakoniks 1998. aastal, mille järel võttis lisaks sõjaväelisele karjäärile teenida Rõuge abikogudust Ruusmäel kuni 2002. aastani, sõjaväest erruminekuni, mil ta peakaplan Tõnis Nõmmiku ettepanekul asus teenima Eesti sõjameeste kirikut Toris.

Teoloogilise kõrghariduse omandas metodisti kiriku seminaris ning kirikuõpetajaks valmistus pastoraalseminaris. Aasta tagasi, 15. oktoobrist, algas Raino ja Kristi Kubjase Laiuse periood, mis, «kui Jumal vaid lubab, võiks jäädagi kestma».      

Liina Raudvassar