Oluline võimalus panustada hingehoiuga

Jätkub sotsiaalministeeriumi toetus kohalikele omavalitsustele (KOV) vaimse tervise teenuste pakkumiseks. KOVi koostööpartneriks sobivad ka hingehoidjad ja vaimulikud.

Projekti „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele aastal 2023“ toetuse taotlusvoor KOVidele avanes 20. veebruaril ning taotlusi saab esitada 30. novembrini. Ühtekokku on eraldatud vaimse tervise teenuste pakkumiseks üks miljon eurot. Esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste mahu suurendamine sai alguse 2021. aasta sügisel, mil seda pakuti koroonakriisist väljumise meetmena. Et kriisi allikana lisandus 2022. aastal Venemaa agressioonisõda Ukrainas, on riik jätkanud toetuse jagamist.

Kogudused sobivad partneriks

2021. aasta sügisest on Pärnu praostkonna Saarde kogudus pakkunud kohalikule vallale vaimse tervise teenust. Koguduse õpetaja Arvet Ollino on selle projekti raames vaimse tervise spetsialist. „Kogudusel oli leping. Äraütlemata positiivne koostöö oli. Info jõudis minuni usuteaduse instituudi hingehoidjate baaskoolitusel. Esitasin ise taotluse koos CVga vallale. Vald võttis ühendust ja ütles, et väga hea, me ei teadnudki, et selline spetsialist meil vallas olemas on,“ jagas Arvet Ollino.

Õp Ollino on enam kui aasta jooksul vastu võtnud kõik jutule soovijad. Abivajajale on see tasuta. Käivad nii need, kes on elu hammasrataste vahele jäänud, kui ka need, kes väljastpoolt vaadates saavad oma eluga kenasti hakkama. Tema pakutud teenuste hulka kuuluvad hingehoid, kodukülastused, hooldekodu külastused, leinanõustamised ehk see, mida kirikuõpetaja ka muidu oma kogukonnas teeb. Vald maksab teenuse eest kogudusele, kes on koostööpartneriks.

„Kilingi-Nõmmes ei ole selliseid vaimse tervisega tegelevaid spetsialiste ülearu palju. Näiteks psühholoogi teenust ostetakse sisse Pärnust või Viljandist. Iga koguduseõpetaja saab koostöös omavalitsusega osaleda, me kvalifitseerume. Hingehoiukoolituse läbimist ei nõuta, aga osalesin omal initsiatiivil. Minu jaoks on rahast olulisem, et lõpuks on riik hakanud nägema ja tunnustama seda, mida vaimulik oma piirkonnas suudab teha,“ jutustab Ollino, lisades, et oluline on ka, et inimesed tunnevad külakeskkonnas vaimulikku ja usaldavad teda. 

Enamik, kes jutule on tulnud, ei ole koguduse liikmed: „Töötan kõigiga. Maal on see lihtne, mina ei pea vaeva nägema, et inimesed tuleksid. Räägime väga erinevatel teemadel, usku peale ei suru.“ Ka sel aastal soovib vald koostööd Saarde kogudusega jätkata ja uue taotluse sotsiaalministeeriumile esitada.

Hingehoiukeskuse kogemus

Sama projekti raames oli koostöökogemus ka Tartus Pastoraadis tegutseval hingehoiukeskusel. Mullu septembrist kuni aasta lõpuni pakkusid kaheksa hingehoidjat tartlastele tasuta hingehoiuteenust 100 tundi kuus. Hingehoiukeskuse koordinaatori Raili Hollo sõnul on tegu projektiga, milles ollakse inimese jaoks päriselt olemas: „Oleme väga tänulikud linnale, et meid on partneriks võetud. See on oluline võimalus hingehoiuga panustada meie inimeste vaimsesse tervisesse. Segadust, hirmu ja teadmatust on jätkuvalt palju.“

Teavitustöö võttis aega, aga näha võis igakuist klientide arvu tõusu. Esimese kuu 30 tunnist sai detsembris peaaegu 100 tundi. Eesmärgi saavutamist segas gripihooaeg. Jutule tulijate seas oli nii noori kui eakaid, ka peresid. Mõnele piisas poolest tunnist vestlemisest, teine käis viis ja enam korda hingehoidja jutul. Vestluste teemade kohta ütles Hollo, et seda on küll nii palju öeldud, aga tõsi on, et kolm aastat kriisi, segadust ja teadmatust on jätnud meisse kõigisse jälje.

„Kui varem sai öelda, et rohkem vajasid abi vähemate toimetulekuoskustega, majanduslikult vähem kindlustatud või näiteks leinas olijad, siis seda kõike on ka, aga praegu on valdav, et n-ö tavalised inimesed on üleüldiselt väsinud teadmatusest, mida elu edasi toob, kui kõrgele hinnad tõusevad, kas hakkab sõda ka meil jne. Kõike seda on liiga palju,“ kõneleb Hollo mõtlikul toonil. 

Ta lisab, et on korduvalt näinud inimeste üllatust, kui avastatakse, et abivajajale on teenus tasuta ja puudub bürokraatia. Et riik rahastab läbi omavalitsuste seda tõesti kõigile. Hingehoiukeskuse tugevuseks teiste sama projekti teenusepakkujate seas peab Hollo kättesaadavust. Oli isegi olukord, kui sai pakkuda aega samaks päevaks, sagedamini nädala jooksul.

Omavalitsuse pilk

Küsimusele, kuidas hingehoidjad linnakodanike poolt vastu võeti, vastas Tartu linna tervishoiuteenistuse juhataja Piret Väljaots: „Tihti arvatakse, et see on teenus, kus peaks tingimata Jumalast ja usust rääkima. Hingehoidjaga võib aga kõikidel teemadel kõnelda. Usu või ära usu – hingehoid on midagi laiemat. Natuke pelgust oleme selles osas mõne inimese puhul näinud. Samas ei esinenud ühtegi rahulolematut tagasisidet.“ Väljaots jäi koostööga väga rahule ja seda soovitakse jätkata: „Meil on hea meel, et hingehoiukeskus Tartus toimetab ja nad on väga tublisti meie tartlasi abistanud.“

Väljaots on veendunud, et inimeste vaimne tervis vajab tuge ja sügisene projekti teostumise periood jäi ehk veidi lühikeseks: „Inimesed ehk pelgavad, ükskõik kas räägime psühholoogist, hingehoidjast või mingist teraapiast. Kõikide koostööpartnerite puhul oli näha, et võetakse pikalt hoogu. Meil on hea meel, et projekt sel aastal jätkub. Esitame varsti uue taotluse. Soovime, et tekiks järjepidevus. Et inimesed saaksid tuttavamaks nende teenustega ja julgeksid neid kasutada. Vajadust on rohkem, kui reaalseid kliente eelmisel aastal käis tõenäoliselt.“

Kätlin Liimets