Oleme kõik üks kristlik rahvas

Aasta alguses pidasid Eesti erinevad kogudused Evangeelse Alliansi palvenädalat.
Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär Meego Remmel jäi nädalaga rahule. Eesti Kirikule hinnangut andes ütles ta:
«Euroopas on selliseid nädalaid korraldatud iga uue aasta alguses juba 150 aastat. Nagu eelmistel aastatel, nii ka sel aastal pakkus Euroopa Allianss välja teemad palvenädala korraldamiseks, jutlustamiseks ja palveaineks.
Eesti Evangeelne Allianss (EEA) on igal aastal kohandanud neid teemasid vastavalt sellele, kuidas on parasjagu olukord Eestis. Selle aasta palvenädala teemad olid seotud EEA usutunnistusega, kus pidepunktideks on Kolmainu Jumal, Piibel, inimkonna patt, Kristuse ohvrisurm, õigeksmõistmine usu läbi, Püha Vaimu töö ning kogutud ja väljaläkitatud rahvas.
Jumalateenistused toimusid luteri-, baptisti-, metodisti-, nelipühikirikus, karismaatilises episkopaalkirikus ja vabakogudustes. Jutlustajad olid kutsutud samadest kogudusest, kus ka jumalateenistusi korraldati. Traditsioonikohaselt oli jutlustajaks külaline. Annetusi koguti evangeelse töö toetamiseks Eestis.
Huvi alliansi nädala raames toimunud jumalateenistuste vastu oli ka seekord elav. Tegu on siiski aastatepikkuse traditsiooniga ja inimesed ootavad palvenädalat. Loomulikult ei ole kõigil võimalik käia igal õhtul kirikus ja näha ongi, et üks tuleb ühel ja teine teisel õhtul. Kuid minu arvates on olemas vajadus üheskoos palvetada ja väljendada oma ühtsust. Mulle tundub, et sellised nädalad võimaldavad seda ühtsust väljendada, sest vaatamata oma erinevustele vormis, oleme sisuliselt ikkagi üks kristlik rahvas.
Perspektiivis võiks see traditsioon areneda ja kasvada. EEA arvates võiks igas asulas, kus on vähemalt kaks eri konfessiooni, aastas kordki pidada ühise jumalateenistuse, et väljendada seda ühtsust.»
Küsis Meeli Pärtelpoeg