Ole tervitatud, Maarja!

Tänavu tähistatakse paastumaarjapäeva 25. märtsi asemel 19. märtsil. Kirikukalendris pole viga. Milles siis asi?
Luuka evangeeliumi alguses kirjutatakse, kuidas ingel Gabriel ilmus Maarjale ning kuulutas, et ta saab Jeesuse, Jumala Poja emaks (Lk 1:26–38). Seepärast peab kirik 9 kuud enne jõule, 25. märtsil Issanda kuulutamispäeva ehk paastumaarjapäeva.
Maarjapäeva nihutamine
Kuna püha langeb enamasti aega enne ülestõusmispühi, siis teistest maarjapäevadest eristamiseks lisatakse rahvapärases nimes eesliide «paastu». Mõnel aastal võib 25. märts langeda suurde nädalasse.
Paastumaarjapäeva suurel nädalal ei peeta. Olukorras, kus 25. märts on näiteks Suur Reede – nagu tänavu –, nihutatakse Maarja kuulutamispäev meie kirikuseaduse kohaselt laupäevale enne palmipuudepüha.
Katoliku, aga ka Saksa evangeelses kirikus peetakse kuulutamispäeva sarnasel juhul hoopis pärast ülestõusmispühi – esmaspäeval pärast 2. ülestõusmisaja pühapäeva – tänavu seega 4. aprillil. Skandinaavia luterlikud kirikud peavad maarjapäeva 25. märtsile lähimal pühapäeval, tänavu juba 13. märtsil.
Eestis peetakse kahjuks paastumaarjapäeva vähestes kogudustes. Ja sealgi, kus 25. märtsil üldse teenistust peetakse, on nähtavasti esikohal küüditamine ja leinapäev. Maarjapäeva teema jääb tegelikult käsitlemata.
Kirikuaasta maarjapäevad
Ühe ilmaliku sündmuse pärast ei ole õige kirikukalendrit muuta. Kuid siiski… Kuulutuse ja meie konteksti seisukohalt oleks kompromissiks Skandinaavia traditsioon: pidada paastumaarjapäeva jumalateenistus ühel paastuaja pühapäeval ning jätta 25. märts küüditatute mälestamiseks.
Paastumaarjapäev on meil põhimõtteliselt ainus Maarjale omistatud kirikupüha. Issanda templissetoomise päeva ehk küünlapäeva (2. veebruar) ja Maarja külaskäigupäeva (31. mai) peetakse kahjuks vähestes kohtades.
Kuna maarjapäevi on kirikuaastas veel rohkem, siis kasutati rahvakeeles pühade vahetegemiseks ajale viitavaid liiteid. Heinaajal on heinamaarjapäev (2. juuli, vanem külaskäigupäeva aeg), lõikusajal rukkimaarjapäev (15. august, Maarja surmapäev) ning sügisel ussimaarjapäev (8. september, Maarja sünnipäev).
Paastuaja maarjapäev
Aeg-ajalt küsitakse ülestõusmispühade ettevalmistusaja nime kohta, kas õigem on «paastuaeg» või «kannatamisaeg».
Piibel räägib palju paastust ning veider on seda maha vaikida. Isegi luterlastel. Kellel on midagi traditsioonilise paastupraktika vastu, peaks näitama õiget piibellikku paastu. Kindlasti ei tähenda see paastu kui sellise mahategemist.
Kannatamisajaks nimetatakse suure paastu kahte viimast nädalat 5. paastuaja pühapäevast kuni suure nädala lõpuni. Paastuaja jumalateenistuste teemad on arenenud ristimiseks valmistumisest ja alles kahel viimasel pühapäeval tuleb Kristuse kannatamise teema konkreetsemalt esile.
Seega ei pea paastuaega ja kannatamisaega vastandama. Ja veel: kui Maarja kuulutamispäeva sobib nimetada paastumaarjapäevaks, siis peaks sobima ka kirikuaasta aega nimetada paastuks.
Peeter Paenurm,
Tartu Maarja koguduse õpetaja