Ohvriteta sõda Laiusel

12. veebruaril võis Laiuse linnuse varemetes näha tegelasi, kes lähemal vaatlusel tänapäeva sobituda ei tahtnud – sajanditetaguste vormikuubede tõttu tundus, nagu oleks aeg tagasi läinud.
Iga väiksemgi koht kodumaal peidab endas tükikest ajalugu, millest me ise alati teadlikudki ei ole. Nii mõnelegi võib olla üllatus, et Laiusel on pikemalt peatunud Rootsi kuningas Karl XII.
Pärast võidukat lahingut Narva all liikus Karl edasi Laiusele, et lasta sõduritel puhata. Ta paigutas oma armee talvekorterisse, ise aga asus elama Laiuse lossi. Talve lõppedes tungis võitlushimuline riigipea Poola ning vallutas sealse kuninga väed.
Kui kuningas Karl XII 1701. aastal Laiusel sõduritega igavuse peletamiseks ja sõjaväelaste vormishoidmiseks lahingut pidas, kasutati teadaolevalt püssirohuga täidetud papist padruneid. Toona ei möödunud näiliselt süütu lumesõda ohvriteta – vähemalt ajalugu jutustab paarist hukkunust. Nüüd, mitu sajandit hiljem peetud lumelahingus langenuid ei olnud, ent mõnigi verine nina vajas esmaabitelgis turgutamist.
Ei puudunud tähtsad külalised
Juba hommikul vara hakkas tudengeid ja õpilasi Laiusele kokku voorima, Jõgeva raudteejaamast toodi neid kohale mitme bussiga. Kangemad sõdalased olid juba mitu päeva varem hakanud ehitama hiiglaslikku lumekindlust, mis laupäevases päikesepaistes majesteetlikult sillerdas.
Kella 12ks olid leerid jagatud ja üles rivistatud, fanfaarihelide saatel sammus võitlejate vahelt läbi Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi, Poola suursaadik Wojciech Wróblewski ning Rootsi suursaadik Dag Hartelius.
Margit Nirgi sõnul on Poola saadik varemgi Laiuse ja selle koguduse üritustel osalenud ning nende tegemistesse alati hea tahtega suhtunud. Samuti on ta aidanud korraldada Poola ajalooga seotud näitusi ning konverentse. Ka Poola riigi aastapäeva tähistamine leidis tänu temale aset just Laiuse pastoraadis.
Käsk otse kuningalt
Üsna varsti kappas kohale tõsine ratsanik, kes andis ajaloolasele Helmut Piirimäele üle pakilise kirjarulli, millele hanesule ning musta tindiga oli kirja pandud korraldus läbi viia lahing. Uuesti kõlasid fanfaarihelid, käis kõrvulukustav kärgatus Kaupo Kanguri sepistatud Põhjasõja-aegsest kahurist ning võitlejad tormasid kohtadele.
Alustati rahulikult, isegi Poola suursaadik vormis mõne ümmarguse lumepalli ning läkitas need pealetungijate poole teele. Kuna lahinguplaan oli ette valmistatud ja juhitud elukutseliste sõjaväelaste poolt, siis arutut rahmeldamist ei esinenud. Pärast esimest rünnakut taanduti kiiresti, õhk oli lumepallidest paks.
Vilgas tegevus käis kõikjal müüride vahel – hiiglasliku lõkke ümber sai ennast soojendada, jagati kuuma teed ning valgetes kitlites abivalmis arstitudengid ootasid esimesi lumepallist tabatuid.
Läbimõeldud rünnakud
Teine rünnak oli ägedam ja kestis kauem. Asjalikult jagati ülesandeid – samal ajal, kui ühed sõdisid, kogusid teised lahingumoona ämbrite ja kamaluga. Ründajate möirged kerkisid taevani ning müüri sisse tekitati esimene auk. Seepeale kuulutati välja vaherahu, mille ajal paaniliselt kindlust lapiti, et seda siis 15 minutit hiljem taas hullunud ründajate eest kaitsta.
Võitlusvaim aina kasvas, pinge samuti, esimesed üle müüri tungijad veeretati armutult tagasi alla orgu. Nii mitu korda. Oli juhtumeid, kus mõni püüdis salaja puutokiga kindlusesse auku uuristada, ründajate valdusesse sattus õnnetu kaitsja kinnas, kes aga vapralt paljakäsi edasi sõdis. Olukorda hoidsid kontrolli all kohtunikud, et ei esineks liigset ülekohut ja keelatud manöövreid.
Kindluse langemine ja soe supp
Pärast pikka ja südikat vastupanu olid kaitsjad sunnitud nukralt oma kindluse loovutama. Ründajate juubeldav armee hõivas kogu müüri.
Pärast kurnavat lahingut jagati kõigile hernesuppi. Laiuse koguduse pastoraadis aga võõrustas õpetaja Nirgi suursaadikuid ja nende peresid, professoreid ning vallavalitsuse liikmeid. Õhtul kell 17 pidas professor Piirimäe huvilistele temaatilise loengu.
Põnevaid üritusi tuleb Laiusel kindlasti veel. Kirikuparki on kavas püstitada mälestussammas Karl XII sealviibimise mälestuseks, mistõttu avaldati lootust, et ehk jõuab Laiusele kord Rootsi kuningas isiklikult. Rootsi suursaadik arvas, et see võib isegi võimalikuks osutuda.
Võiks muutuda traditsiooniks
Õpetaja Nirgi avaldas lootus, et kolmandat korda peetud lumelahing võiks saada kenaks traditsiooniks. Tuleb tunnistada, et üritus oli väga kaasakiskuv ning turmtule all fotoaparaadiga hiilides mõtlesin, et järgmisel aastal tuleksin ise võitlema.
Tore, et Tartu Ülikooli ajalooteaduskond, Laiuse koguduse õpetaja ning Jõgeva vald on koos suure projektiga hakkama saanud. Tänada tuleb SA Rakvere Muuseumi, kust saadi korralikud ja ilusad mundrid, ning OÜ Envekosti, kes oma tehnikaga tasuta lund ajas ja muude töödega abistas.
Anna-Liisa Vaher