Ohvriabi seadus lubab hüvitada ohvritele tekitatud kahju

Ohvriabi ei ole Eestis ammugi enam uus mõiste.
1994. aasta septembris asutati Avo ja Fea Üpruse eestvedamisel Kuriteoohvrite Toetamise Ühing «Ohvriabi», millest tänaseks on arenenud enam kui sajaliikmeline Euroopa katusorganisatsiooni kuuluv mittetulundusühing. Ohvriabi ühing teeb koostööd erinevate vabaühendustega (usaldustelefonid, naabrivalve), kohalike omavalitsuste, politsei ja kirikuga.
Riigi tellimusel
2001. a kevadel sotsiaalministeeriumi poolt väljakuulutatud riigihanke konkursi ohvriabi koordineeriva mittetulundusühingu leidmiseks aastateks 2001–2003 võitis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, riigihanke otseseks täitjaks oli EELK allasutus Kriminaaltöö Keskus koos mitme kogudusega, Ohvriabi ühingu, Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse ja teiste koostööpartneritega.
Äsja valminud aruanne 2,5 aasta tegevuse kohta näitas, et vaatamata suhteliselt nappidele rahalistele vahenditele, oli võimalik regulaarselt nõustada kuriteoohvreid Tallinnas, Harju- ja Raplamaal, Tartus ning Ida-Virumaal.
Ohvriabi jätkusuutlikkuse tagamisel oli olulisim vabatahtlikele tugiisikutele mõeldud 35tunnine baaskoolitus (koolitajaiks Naatan Haamer, Avo Üprus, Raivo Allika), mille on läbinud enam kui 100 inimest.
Seadus vastu võetud
1. veebruaril jõustus ohvriabi seadus, mis laiendab ohvriabi teenuste süsteemi (üle-eestilist võrgustikku) ning suurendab kuriteoohvritele makstavat riiklikku hüvitist. Esmalt jõustubki antud seaduse kuriteoohvritele hüvitise maksmist käsitlev osa.
Õigus hüvitist saada on senisest enamatel ohvritel senisest suuremas mahus: vana seadus võimaldas maksta hüvitist vaid tahtlike kuritegude ohvritele, äsja jõustunud seadus lubab hüvitada ka ettevaatamatuse tõttu toime pandud vägivallakuritegude ohvritele tekitatud kahju. Hüvitist ohvri matuse- ja ravikulude eest saab taotleda isik, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Lisaks füüsilise tervisega seotud kuludele hüvitatakse vaimse tervise taastamisega seotud kulud (psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia).
2004. aasta jooksul peab sotsiaalministeerium tagama seaduse täies mahus rakendamise, alates 2005. aastast piirkondlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Piirkondlikkuse põhimõte tähendab seda, et ohvriabiteenust – avalikku teenust, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet – osutatakse piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus (kuritegevuse tase, rahvastiku tihedus).
Koostöö riigiga jätkub
Ohvriabi seadus koos õigusabi seadusega võimaldab igal kuriteoohvriks langenud inimesel saada informatsiooni, õigusabi ja nõustamist ning hoolivat ja asjatundlikku kohtlemist. Ohvriabi seadust rahastatakse süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse makstavast sundrahast.
Selleks aga, et uut seadust rakendades ei katkeks kuriteoohvrite abistamine senises ulatuses, osales Kuriteoohvrite Toetamise Ühing «Ohvriabi» riigihanke konkursil 2004. aastaks ohvriabi koordineeriva mittetulundusühingu leidmiseks.
Tingimusena esitati konkursil kaks peamist nõuet: ohvriabi võrgustiku olemasolu ja ohvriabi-alaste projektide varasem kogemus. Ohvriabi ühingu pakkumine oli nõuetekohaselt koostatud ning veebruari alguses sõlmitakse sotsiaalministeeriumiga riigihanke leping.
Kõik, kellel on huvi ohvriabist rohkem teada saada, on oodatud 22. veebruaril kella 14.30–17 Rahvusraamatukogusse ohvriabi foorumile, millega tähistatakse üle-euroopalist kuriteoohvrite päeva.
Täpsem info tel 673 3854 ja e-post:ohvriabi@ohvriabi.ee.
Ester Liinak,
Ohvriabi ühingu juhatuse liige