Narva Aleksandri kiriku toetuseks loodi sihtasutus

4. detsembril kirjutasid kuus asutajat alla otsusele luua sihtasutus Narva Aleksandri Kirik, mis hakkab toetama kirikuhoone korrastamist ja kultuuriürituste korraldamist kirikus.
Kultuuriminister Margus Allikmaa on öelnud, et Narva Aleksandri kirik on oluline sakraalhoone, mis tuleb korda teha. Sihtasutus ei toeta kiriku kordategemist mitte ainult jumalateenistusteks, vaid ka kontsertide korraldamiseks, et kirik oleks ka ühiskondlikult kasutatav. Kultuuriministeerium esindab sihtasutuses riiki. Valitsus eraldas mai lõpus sihtasutusele 100 000 krooni.
Sihtasutuses osalevad veel Narva linn, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viru praostkond, EELK Narva Aleksandri kogudus, Kreenholmi Valduse AS ja eraisikuna Imre Liiv, kes on Narva linnapea.
Esialgsete arvestuste kohaselt läheb kiriku taastamine maksma kuni 50 miljonit krooni. Riigieelarvest on Narva Aleksandri kirikule eraldatud praeguseks 1,7 miljonit krooni. Lisaks algkapitalile tuleb sihtasutusel leida täiendavat raha, et hoone korda teha.
Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo sõnul kulub selle aasta lõpp tõenäoliselt asjaajamisele, suuremaks rahakogumiseks ja ennistustööks läheb uuel aastal. «Koguduse osa kiriku ehituse tarbeks raha hankimisel on sel aastal olnud väga suur, oleme kõikvõimalikel üritustel kogunud rohkelt annetusi,» ütles Villu Jürjo Eesti Kirikule.
Praegu kuulub Narva Aleksandri kogudusse sadakond liiget, õpetaja hinnangul on tuleval aastal näha kasvutendentsi. Et Narva on mitmekeelne linn, on ka koguduseelu paljukeelne: lisaks eesti keelele peetakse siin ka vene-, soome- ja lätikeelseid jumalateenistusi.
Arhitekt Otto Pius Hippiuse projekteeritud Narva Aleksandri kirik on ehitatud Narva luterliku kiriku eesti kogukonna jaoks 19. sajandi lõpul. Kirik valmis 1882. aastal ning on Narvas pärast 1944. aasta pommitamist üks väheseid osaliselt säilinud ajaloolisi mälestusmärke.
Kirikus on hea akustikaga kaheksakandiline ruum, millele läänest lisandub eeskoda ligi 60-meetrise torniga. Kiriku taastamine ja kasutuselevõtmine on Eestile tähtsad, sest hoone on oluline nii oma arhitektuuri kui ka akustika poolest. Kirikuhoone mahutab 3000-5000 pealtvaatajat ning see sobib hästi kohalike ja ka rahvusvahelise tähtsusega ürituste korraldamiseks.
Lea Jürgenstein