Näitus hävinevast muinsusest

Ajaloomuuseumis on avatud näitus ehitusmälestistest, mis on ametnike suutmatuse tõttu hävinemisohus. 
Veerand Eesti arhitektuuripärandist on hävinemisohus, öeldakse Eesti muinsuskaitse ümarlaua ja Eesti Ajaloomuuseumi pressiteates. «Teadaolevate andmete põhjal on halvas või avariilises seisundis 1156 Eestis olevat mälestist ehk koguni 26,3% kõigist arhitektuurimälestistest.»
Eesti muinsuskaitse ümarlaua ja Eesti Ajaloomuuseumi koostööna valminud Eesti arhitektuuripärandit ja muinsuskaitset tutvustav näitus «Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hävinenud mälestised» on näha Eesti Ajaloomuuseumis Suurgildi hoones. Näituse kuraatorid on Eesti muinsuskaitse ümarlaua esimees Mika Orava ja ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik.
Näitusel tutvustatakse lagunenud või hävimisohus muinsuspärandit kõikidest Eesti maakondadest ning tähtsamatest linnadest. Objekte on kokku 20, nende hulgas mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani. Olulise osa näitusest moodustab videoinstallatsioon, mis tutvustab vaatajale intervjuude kaudu muinsuskaitse hetkeseisu. Intervjueeritavate hulgas on näiteks Laine Jänes, Peeter Kreitzberg, Trivimi Velliste, Kalev Uustalu ja Jaan Tamm.
Näituse, mis jääb avatuks 28. märtsini, eesmärgiks on juhtida tähelepanu probleemidele seoses arhitektuuripärandiga. Nendeks on tihti omanike teadmatus, kehv muinsuskaitsealane teavitustöö, riigi suutmatus abistada ja pakkuda tuge mälestiste omanikele. Sageli ei näe muinsuskaitsjad omanikes oma partnereid ja liitlasi kultuuripärandi kaitsmisel ja tutvustamisel.
Aasta jooksul on näitust võimalik näha ka Narvas, Pärnus ja Tartus.

EK