Möödus 170 aastat Jakob Hurda sünnist
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudis / Number: 5. august 2009 Nr 28 /
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts asub taastama rahvuslikku aadet kandnud suurmehe kodutalu hooneid Himmastes.
Juulikuu lõpupäevadel meenutati nii Tartus kui ka Põlvas 170 aastat tagasi Himmaste külas Lepa talus sündinud ja 67 aasta vanusena Peterburis surnud kirikuõpetajat ja rahvaluuleteadlast Jakob Hurta.
Jakob Hurda sünnipäeval, 22. juulil peeti tema haual Tartus Maarja kalmistul ühine mälestushetk, osa võtsid Tartu linna, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Põlva rahvahariduse seltsi ja kiriku esindajad. Tartu Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurm meenutas Hurda fenomeni, kus ühes ettevõtlikus inimeses nii vaimulik kui ka rahvaluule koguja kenasti koos püsisid, ehkki aegade jooksul on neid poolusi püütud asjatult vastandada. Meenutati Hurda panust laulupidude traditsiooni kujunemisse.
25. juulil kutsus Põlva rahvahariduse selts rahvast rännakule Jakob Hurda radadele. Päeval kõnniti neid radu mööda füüsiliselt, pärastlõunal tehti seda vaimus konverentsil ettekandeid kuulates.
Hurda sünnitalu õues Himmastes autasustati koolinoorte uurimistööde konkursi «Minu pere vana aja lood» võitjaid. Konkursile laekus 39 tööd, Põlva maavalitsuse eriauhinna pälvis Margit Loodus Räpina ühisgümnaasiumist.
Talukompleksis säilinud kõrvalhoonete taastamiseks on selts need ostnud ning asutanud komitee, kes koordineerib tegevust. Äsja sai teatavaks, et PRIA on toetanud hoonete taastamist 928 444 krooniga. See on nagu algkapital, millele meist igaüks saab oma piskuga lisa juurde panna. Vt http://jakobhurt.ee.
1992. aastast on selts välja kuulutanud kaks Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaati. Sel aastal pälvisid kõrge tunnustuse folklorist Igor Tõnurist ja Mooste vallavanem Ülo Needo, kel südames vana mõisakompleksi taastamine ning rahvaliku muusika edendamine.
Sirje Semm
