Mis see kirik muud on kui kodu

President Arnold Rüütel andis 23. augustil Avinurmes kätte konkursi «Kaunis kodu» auhinnad. Auhinnasaajate hulka oli arvatud ka Kolga-Jaani kirik.
Auhinda vastu võtmas käinud Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming ütleb, et üritus oli pidulik. Kohale oli saabunud suur osa autasustatavatest, vaid mõni saarlane oli tulemata jäänud. Lisaks Kolga-Jaani kirikule sai pühakodadest auhinna Pirita klooster ja Maardu Peaingel Miikaeli õigeusu kirik. Kõik auhinna saanud objektid olid Toominga sõnul eriilmelised.
Kodu sümbol on võti
Kodukaunistamise idee käis 1997. a emadepäeval peetud kõnes välja president Lennart Meri ja esimene auhind anti üle Tartus 1998. aastal. Sellest ajast saavad kaunima kodu auhinna igast maakonnast ja neljast suuremast linnast – Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Narvast – neli kaunimat kodu või ühiskondlikku hoonet.
Kaunimad kodud valib välja 1999. a moodustatud Eesti Kodukaunistamise Ühendus. 1999. aastast kuulutab president välja ka kaunima kooli.
Toominga arvates oli komisjonil raske otsustada: igast maakonnast võis olla 30 osalejat. Auhinna – metallplaadi, millele pressitud võtme kujutis – arvas ta olevat heast materjalist. Reglement näeb ette, et plaadi ülesriputamiseks tuleb sinna puurida kaks auku. Kolga-Jaanis õnnestus töö käigus aga nüristada kaks puuri. «On millestki kangest ja kestab ilmselt kaua,» naljatles auhinna saanud õpetaja.
Ootamatu rõõmusõnum
Toominga sõnul tuli konkursivõit üllatusena. «Me polnud ennast konkursi tarvis üles andnud. Kuulnud olime küll, aga ei enamat,» kommenteeris asjade kulgu õpetaja Tooming. Komisjon käinud jaanipäeva paiku vallas ühte talu vaatamas ja peatunud kiriku juures. «Kuna komisjonil on õigus konkursile kandidaate esitada, siis esitatigi meid. Meil oli muidugi hea meel,» hindas Tooming toimunut.
«Tõenäoliselt nägi kirikla sel hetkel kaunis välja, hindamisele läks kompleksselt kirikuhoone ja kirikaias paiknev 19. sajandist pärit kabel, mis teistkordse viimistluse sai alles selle aasta mais. Kabel nägi särav välja ja on särav siiamaani – ju see lõi erilise mulje,» ütles Ants Tooming.
Teenitud tunnustus
Aastatel 1941–200 teenis kogudust õpetaja Heino Viks, kes Ants Toominga sõnul hoidis kiriku hästi korras. Tänapäevaste vahenditega saab aga kiriku veel paremaks muuta.
Ümbrust on korrastatud paar viimast aastat, muru on korralik ja võsa on kiriku ümbert maha võetud. Kaks korda aastas korraldab Kolga-Jaani kogudus talguid: lehtede langemise aegu ja kevadel. Käed löövad külge peale koguduse kool, vald, elanikud, Lions-klubi ja naisselts.
«Pidev hool on küll auhinna taga, aga midagi ekstra pole tehtud. Rõõmu tegi just see, et me ei valmistunud, vaid et kirik on pidevalt korras. Seda tunnistab ka külalisraamat.»
Kasu tõuseb
«Hindan kõrgelt president Meri taasalgatatud kampaaniat. Näen, et sellest tõuseb kasu, sest mis see kaunis kodu on. Korda tehtud kodud on kõik kaunid, aga auhind ärgitab vaatama oma ümbrust avaramalt.
Auhind ei ole tunnustus ainult Kolga-Jaanile, vaid kirikule üldse, sest kauneid pühakodasid on palju. Käisin sel suvel mitmes kirikus ja üllatusin rõõmsalt, et need on korras hoitud,» on Ants Toominga hinnang.
Tema meelest on Viljandi Jaani kirik kenam, kuid lisab, et nende kirik ei jää maha. Linnakirikut on Toominga sõnul lihtsam hooldada, seda enam on auhind tunnustuseks maakirikule. Ta loodab, et järgmine aasta toob mõnesse Eestimaa kirikusse taas selle kauni tahvli.
Rita Pokk