Minevik on olevikus

Paastumaarjapäeval, 25. märtsil tähistati üle Eesti märtsiküüditamise 73. aastapäeva. Meenutati Nõukogude okupatsioonivõimude massikuritööd Balti rahvaste vastu, mille käigus said kannatada tuhanded inimesed. Küüditamisoperatsiooni „Priboi“ käigus viidi Eestist kas osaliselt või täielikult 7552 perekonda 20 702 inimesega, Balti riikidest kokku küüditati vägivaldselt üle 90 000 inimese. Imikutest ja last ootavatest naistest kuni eluõhtuni jõudnute ja voodihaigeteni. Küüditeel surid paljud, paljud küüditatutest ei jõudnud kunagi tagasi kodumaale ja nende hauad on tänini võõra maa mullas.   

Olnu meenutamiseks oli Tallinnas Vabaduse väljakule üles seatud mõjus installatsioon, mis kujutas endise Nõukogude Liidu piiri koos raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudtee sihtpunktid olid tähistatud punaste tuledega. 25. märtsi õhtul süüdati mälestusküünlad.

„Kui viimastel aastatel võis see sündmus hakata tunduma üha ajaloolisemana – on ju väheseks jäänud neid, kes selle isiklikult läbi elasid –, siis värskete arengute valguses pole märtsiküüditamise meenutamine mitte ainult osa meie ühiskondlikust mälust, vaid puudutab valusalt kaasaega,“ ütles Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel. Ka peapiiskop Urmas Viilma sidus aastatetaguse sündmuse tänasega: „Süda tilgub verd ka nüüd, kui oleme tunnistajateks, et seesama kurjus pole aastatuhandete, -sadade ja -kümnete kestel kuhugi kadunud ning tegutseb sama julmalt ja südametult praegu Ukraina rahva kallal. Seda valu nähes ja jõuetust kogedes oleme kõik ukrainlased. Me teeme, mida suudame, tervitame külalislahkelt sõjapõgenikke, annetame Ukraina toetuseks raha, ravimeid, tehnikat, rõivaid, toitu ja hügieenitarbeid ning palvetame lakkamata. Kuid ikka valdab jõuetus, sest süütud inimesed sülelastest raukadeni on jäänud kurjaga käed löönud Putini režiimi sõjamasinasse. Täpselt nagu 73 aasta eest, liiguvad taas küüdivoorid ida suunas. Seekord Ukrainast, kuid ikka tundmatusse …“

Haapsalus alustati 73 aastat tagasi hargnenud sündmuste meenutamist juba 24. märtsil. Koguneti Naiskodukaitse kutsel raudteejaama, et süüdata tuli 1949. aasta küüditamise mälestuseks. „Minevik on olevik,“ ütles tseremoonial piiskop Tiit Salumäe,kes õnnistas mälestusküünlad teekonnale, mis ühtis toonase küüditeekonnaga läbi Eesti kuni Narvani. „Olgu see tuli meid ühendamas võitluses pimeduse ja kurjuse vastu,“ sõnas piiskop.