Minestanud madonna jõudis poole sajandi järel koju

Pühapäeval jõudis  Haapsalu toomkirikusse tagasi väike puuskulptuur, mis pärineb ajast, mil Kolumbus polnud veel Ameerikasse jõudnud.
Kolme figuuriga skulptuur kujutab Kristuse ema, minestusse langenud Maarjat. Kunstiajaloolane Villem Raam on kuju dateerinud 1490. aastasse. Kuju võis olla Haapsalu toomkiriku keskaegse peaaltari üks kaunistusi. Minestanud Maarja kompositsiooni esineb väga vähe.
Appikarje prügihunnikust
Pool sajandit oli see haruldus hoiul sisearhitekti emeriitprofessor Bruno Tombergi (fotol) kodus Tallinnas. Eakas professor meenutas kuju Haapsalu koguduse õpetajale Tiit Salumäele oma kodus üle andes, et kunstiüliõpilasena ekspeditsioonil olles märkas ta toomkiriku ukse kõrval prahihunnikust paistvaid päid. Ta lükkas kaanteta lauluraamatud kõrvale ja nägi minestanud madonna skulptuuri. «Ma ei osanud esialgu reageerida, sest lagastamine oli tol ajal üldine norm,» meenutas Tomberg. «Mida aeg edasi, seda enam hakkas mulle tunduma, et see on appikarje!»
Tomberg sai kirikuõpetajalt loa kuju endale võtta. Praht pidi nagunii põletamisele minema. Tänutäheks ostis Tomberg koti küünlaid täis ja kinkis kirikule.
Tombergi meelest võis see olla 1950. aastate alguses, kuid Salumäe peab võimalikuks ka aastaid 1946–1947.
Tagasi koju
Tomberg kõneles, et on hiljem mõelnud kuju tagastada, aga mõte sai iga kord vastulöögi. Kord tuli välja, et kunstimuuseumi varahoidlast on varastatud graafikakogu. See teade sundis teda kuju enda käes hoidma. Teisel korral, mil ta oli valmis kuju Haapsallu viima, kirjutasid lehed, et Soomest tuli autotäis restaureeritud puuskulptuure, aga hinnaline koorem varastati keset Tallinna.
Professor tundis, et kuju on tema juures kindlamalt hoitud. «Praegu mõtlen, et kauaks mind seda valvamas. Ma ei taha oma perele seda vastutust üle kanda,» ütles Tomberg, kes ei ole kuju kunagi endale kuuluvaks pidanud. Püha Johannese kogudus pole otsustanud, kus ja kuidas kuju eksponeerida, kuid pühapäevasel jumalateenistusel oli kuju kogudusele näha.
«Suurepärane, et asjad, mis on kirikus sajandeid olnud, jõuavad nüüd koju tagasi,» ütles Tiit Salumäe. Ta sai hiljuti teate, et Lihula kiriku karikate kunagine leidja ja hoidja tahab need kirikule tagasi anda.
Lehte Ilves Lääne Elu