Me oleme Issanda päralt

Otepää kirikus seadis peapiiskop Andres Põder diakoni ametisse kohapeal kaks aastat praktikandina teeninud Marko Tiirmaa (36).
120 aasta vanuse kiriku võlvide all laulis kogudus ja kümmekond talaarides vaimulikku jumalateenistuse võimsalt sisse: «Mu Jumal on mu abimees, ma algan tööd Ta palge ees…» (KLPR 437). Kindlal käel saatis orelil laulu ja agenda järgi peetud teenistust Pärnust kohale sõitnud organist Jaanus Torrim. Õpetaja Mart Jaansoni pihikõne ajaks kutsuti armulaualised altari ette.
Rooma kirja tekstile (Rm 14:8) jutlust ütelnud Valga praostkonna praost Vallo Ehasalu pani kirikulised mõtlema elu mõtte üle. Ja andis ka vastuse: elul on mõte siis, kui see ühendatakse Jeesuse eluga ja ollakse Jumala teenistuses kogu aeg.
Peapiiskopilt ja teda assisteerinud Vallo Ehasalult ning korporatsiooni Fraternitas Liviensis vennalt õpetaja Ants Toomingalt diakonipühitsust vastu võttes vastas ordineeritav Marko Tiirmaa kindla jah-sõnaga igale peapiiskopi küsimusele, mis kirjas uues kiriklike talituste käsiraamatus diakoni ametisseseadmise puhul.
Marko Tiirmaa kinnitas usutluses Eesti Kirikule, et Otepääl on teda hästi vastu võetud. Samas tunneb ta suurt vastutust märgilise tähendusega paikkonna ees. Tiirmaa tuli Otepää kogudusse sügisel pärast õpetaja Jüri Stepanovi surma. Kevadel oli ta just taastanud oma õpingud Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kus ta praegu on bakalaureuseõppes ja jätkab magistrikraadi taotlemist. «Selles kõiges oli Jumala juhtimist ja minu naise Saima toetust,» hindab kuueaastase Ekke Pärteli isa nüüd tagantjärele.
Tiirmaa teeb tööd selle nimel, et kirik oleks lahutamatu osa Otepää identiteedist. Teist aastat annab kaitseväelise taustaga teoloog gümnaasiumis usundiõpetuse ja riigikaitse ning Puka keskkoolis riigikaitse tunde. Noore vaimuliku taotlustes on vist midagi jakobhurdalikku. Sest tegutses ju Jakob Hurtki kaheksal Otepää aastal väsimatult rahva hariduse ja vaimsuse edendamise nimel ning püüuga kogukonda siduda.
Sirje Semm