Märjamaa kirik sai uue altari

14. sajandist pärit Märjamaa Maarja kindluskirik sai uue, päris oma altari ja altarimaali.
Ligi 300 aastat kogudust teeninud Christian Ackermanni barokne meistritöö hävis Teise maailmasõja ajal tulekahjus. 2001. aasta veebruaris tagastati Rootsi-Mihkli kogudusele ligi 30 aastat kirikus kasutusel olnud Armbrusti altarisein. Koguduseliikmete ühistööna püstitati seejärel ajutine altarisein ja hakati tegema ettevalmistusi uue sisustuse saamiseks.
Loominguline ühtsus
Altari pühitsemise jumalateenistus 7. detsembril tõi kiriku rahvast täis nagu jõuluõhtul. Teenisid peapiiskop Jaan Kiivit, praost Tiit Salumäe, sõpruskoguduse pastor Jeremias Sankari Soomest Vihantist. Laulis koguduse segakoor Maiu Linnamägi juhatusel, orelil musitseeris Elke Unt.
Peapiiskop Jaan Kiivit ütles, et me vajame elus juhatust vaimsetes asjades ja seepärast olgem tänulikud, et meil on pühakoda, kuhu tulla, ja kogudus, kuhu kuuluda.
Ta pühitses uue altarilaua koos piirde, altariseina ja -maaliga, uue kantsli, samuti altaripiibli.
Pärast külmas kirikus toimunud jumalateenistust kutsuti kõiki kogudusemajja, kus abilisi südamlikult tänati. Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet kinnitas, et arhitekt Illar Kannelmäe parandas jooniseid ja nägi vaeva ilusa tulemuse saavutamiseks. Arhitekt rõhutas, et püüdis oma lihtsa lahendusega sobituda kiriku ehitamise aega, mistõttu kasutas selgeid geomeetrilisi vorme. Pole vähetähtis, et altarilaud on valmistatud kohalikust Orgita dolomiidist, kivitööd teostas OÜ Orgita Dolomiiditooted. Puitesemed valmistas OÜ Eksurest.
Kristus paadis
Altarimaali autor Uno Roosvalt märkis, et ta uuris enne töö alustamist kunstiraamatuid ja luges evangeeliumi, kuid üritas teiste loomingut mitte kopeerida ja paigutas oma maali kangelased (Kristus, Maarja ja Ristija Johannes) Eesti rannamaastiku taustale, sest ta on ennekõike maastikumaalija.
Suur tänu kuulub Vihanti sõpruskogudusele, kes kogus 141 000 krooni ligi 350 000 krooni maksma läinud töödest. Märjamaa vallavalitsus toetas ettevõtmist 86 000 krooniga, Märjamaa koguduse kulu oli 100 000 ja üksikannetajatelt laekus 21 000 krooni. Meeles peeti ka Saksamaa Rendsburgi linna koguduse esindajaid Ertmute ja Werner Beckmanni, kes korraldavad annetuste kogumist siinsete koguduste tarvis. Kõigile neile kingiti raamitud pilt uue altarimaaliga.
Sõna kuulutamise paigad
Peapiiskop Kiivit märkis rahuloluga, et tema ametisoldud kümne aasta jooksul on Eestis meie vaesusest hoolimata rajatud üle kümne uue jumalateenistuse ruumi ka taolistesse kohtadesse, kus neid varem pole olnud. Ta toonitas, et suurt abi on seejuures osutanud teiste riikide sõpruskogudused.
Märjamaa koguduse elu läheb peapiiskopi arvates ülesmäge. Siin on tore kogudusemaja, nüüd saadi kirikusse uus altar koos kõige juurdekuuluvaga ja inimestel on võimalus kunstiliselt kõrgel tasemel teostatud töid vaatama tulla. Kiivit pidas oluliseks, et Märjamaal tegutseb üheskoos mitu kohalikku tegijat: koguduse koori juhib siinse muusika- ja kunstikooli direktor Maiu Linnamägi, hea on ka omavalitsuse koostöö kogudusega. Vallavanem Eero Plamus kinnitas, et kirik on Märjamaa oluline tunnusmärk.
Reet Saar,
Märjamaa Nädalalehe toimetaja