Mälestuspäeval Kuusalus

3. jaanuaril tähistati üle Eestimaa saja aasta möödumist Vabadussõja esimesest pöördelahingust.

Kuusalu Laurentsiuse kirikus meenutati Eesti vabaduse eest võidelnuid mälestusteenistuse ja kontserdiga.
Oikumeenilisel mälestusteenistusel teenisid Ida-Harju praostkonna praosti kt Margus Kirja ja Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ning EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, EKNi liikmeskirikute juhid Erki Tamm ja Alur Õunpuu ning EKNi liikmeskirikute esindajad Aleksander Sarapik, Taavi Hollman, Toivo Kaasik ning Ruudi Leinus. Orelit mängis Andres Uibo. Kõnelesid Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik, Soome Vabariigi kaitseminister Jussi Niinistö ja EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Peapiiskop avas Jeesuse sõnade „kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad“ tähendust, leides, et on asjakohane hinnang meie jaoks valusa ajaloolise hetke peale tagasi mõtlemisel. „On oluline erinevus, kas säilitada rahu ja vältida sõda või saavutada rahu ja lõpetada sõda. Tõmmata mõõk mitte agressiivseks rünnakuks, vaid kiire rahu saavutamiseks on hoolimise ja armastuse tunnus. See on kinnituseks armastusest oma isamaa ja rahva vastu,“ ütles Viilma.
Pärast teenistust õnnistas peapiiskop pühale Laurentsiusele pühendatud vitraaži, mille autor on Andrei Lobanov. Vitraaži kinkisid kirikule Lia ja Tiit Kõuhkna.
Kontsertosas laulis Tallinna Ülikooli meeskoor Indrek Viiardi ning Kadi Uibo juhatusel, solist oli Kalle Sepp.
Teenistusele eelnenud mälestushetkel Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures kõneles riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Järgnes mälestustseremoonia ja pärgade asetamine. Mälestuspalvuse pidas õpetaja Jaanus Jalakas.
Kuusalu kalmistul avati ka esimese Eesti Vabadussõjas langenud Soome vabatahtliku Aukusti Tuomineni hauatähis, mille õnnistas kaplan Peeter Paenurm. Avamistseremoonial kõnelesid Soome kaitseminister Jussi Niinistö ja Hannele Valkeeniemi Soome suursaatkonnast.
Päeva lõpetuseks pakuti pastoraadis kehakinnitust: eestlaste pidupäeva ja Kuusalu kiriku traditsiooni kohaselt olid laual mulgipuder, kiluleib ja kringel.
Vabadussõja 100. aastapäeva meenutatakse 2019. aasta vältel ürituste sarjaga „Wabaduse teekond“.
Regina Hansen,
konsistooriumi avalike suhete spetsialist

Pildigalerii: