Mälestusmärgist ja mäletamisest

Kirjutasin 22. augusti lehes Kärdlas sel kevadel püstitatud mälestusmärgist, mis pühendatud kõigile Hiiumaalt sõtta võetud meestele. Väitsin seal, et «tegu on teadaolevalt esimese monumendiga Eestis, millega mälestatakse kõiki II maailmasõja rinnetel langenuid».
Septembris helistas mulle üks tähelepanelik lehelugeja Tallinnast, kes ütles, et tegu pole tõesti esimese taolise mälestusmärgiga. Ta käinud Lasnamäel Sõjamäe kõrgendikul Jüriöö pargis sealset mälestusmärki üle vaatamas, et saada kinnitust. Ja mälestusmärgil on kirjas, et see on pühendatud «kõigile eestlastele Teises maailmasõjas».
Ettevõtja Jüri Uppini eestvõttel asuti pühapaika rajama juba 1995. aastal. Nimetatud mälestusmärk (autor Signe Mölder) püstitati Jüriöö parki 1999. aastal XX sajandi kõige julmemast katsumusest osa võtnud inimestele ning eelkõige kõigile eestlastele, kes võitlesid mõlemal pool rinnet. Eestlastele, keda küüditati, hukati, kes võitlesid metsas või kaugel kodust, ning neile, kes olid sunnitud jätma oma kodu ja siirduma võõrsile.
Sirje Semm