Lühiuudised

Karuse kirikus uus altarikate
Kui kolmekuningapäevaks olid Karuse Püha Margareeta kirikus jõulukaunistused maha võetud, siis enne jõule kingiks saadud altarikate jääb.
Koguduse diakon Meelis Malk ütles, et valge pitsilise altarikatte heegeldas ja annetas kogudusele Aili Ilves Ida-Virumaalt. Ilves on suvel Karuse kirikus ristitud ja käis seal ka pööripäevapalvusel. Karuse kiriku pööripäevapalvused on neli korda aastas: kevadisel, suvisel, talvisel ja sügisesel pööripäeval. Need ühendavad kristluse ja loodususu – pärast teenistust kirikus minnakse omalaadse loodusaltari juurde, mis on koguduse liikme Jüri Keskpaiga metsatalus.
Jõulukaunistuste materjali ja kuuseehted andis pühadeks kirikule tasuta rendile sisekujundusettevõte Shishi.  Kaunistused tegi valmis ja pani üles Lihula ja Karuse juurtega florist Veronika Tälli. Shi­shi asutaja disainer Taivo Piller ütles, et Veronika Tälli on olnud tema õpilane ja lihtsalt tore on ka kirikut aidata.

Kogutakse annetusi kiriku kordategemiseks
2014. aastal alustati Tartu kesklinnas asuva mälestise – Jumalaema Uinumise (Uspenski) kiriku katuse restaureerimistöödega.
Esimesena korrastati kellatorni kiiver. Ehitismälestise avariilise katuse osade restaureerimist jätkati kultuuriministeeriumi ja Tartu linna kaasrahastamisel 2015. aastal, kui korda tehti tambuuritorni ja nurgatornide katused. Katusetööde lõppedes korrastatakse täielikult kiriku fassaadid.
Kogudus ja Tartu piiskop Eelija on pöördunud inimeste poole annetuste saamiseks, et kiriku remonditööd lõpeta­da. „Igaüks, kes on valmis aitama, annetagu nii, nagu ta süda on lubanud, sest – nagu ütleb apostel Paulus – Jumal armastab rõõmsat andjat“, kutsutakse inimesi üles õigeusukiriku kodulehel www.eoc.ee.
Rahalist abi oodatakse ka katuseristide kuldamiseks. Kiriku tambuuritorni ja nelja nurgatorni tippe ehivad ristid, mille kullatud kiht vajab uuendamist, et paigaldatava vaskplekist katusekatte kohal võiks nende sära anda tunnistust Jumala kiitmisest. Uspenski kirik pühitseti 1783. aastal. 10. jaanuarist 2009 on pühakoda Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna katedraaliks.

Noorte lemmikud on ulme- ja fantaasiaraamatud
Võrreldes 2015. aastaga ostsid noored 2016. aastal raamatuid lausa kolmandiku võrra rohkem.
Rahva Raamatu hinnangul on võrreldes raamatute peamise ostjaskonna, 25–45aastastega, ostnud nooremad 2016. aastal ingliskeelseid raamatuid kordades rohkem. 12–20aastaste ostetud raamatutest on ingliskeelseid ligi kolmandik.
Noorte ostjate lemmikud on ulme ja fantaasia, lood suureks saamise raskustest ja esimesest armastusest. Populaarsemad noorte ostetud autorid ongi just ulme- ja fantaasiakirjanduse loojad J. K. Rowling ja Sarah. J. Maas.
Kõige enam ostetud raamatute esikahekümnes on üheksa sellist, mis seotud matemaatika, keemia ja liiklusega. Suure tähelennu on teinud Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“. Tabeli kõige kõrgemal kohal olev noorteraamat on Gerda Kordemetsa „Klass. Ilmar Raagi filmi „Klass“ ainetel“ ning ilukirjanduslik teos Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“ – nr 16.

Mullu registreeriti 13 923 sündi
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil registreeriti 2016. a Eestis 13 923 sündi, neist 7290 poissi ja 6633 tüdrukut.
Sündide arv on püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat. Kaksikuid sündis 211 paari ja ilmale tulid ka neljad kolmikud. Kõige enam sünde registreeriti Tallinnas (5259) ja kõige vähem Hiiumaal (57). Populaarsemad laste nimed olid poistel Robin, Rasmus, Artjom, Artur, Daniel ja Robert ning tüdrukutel Sofia, Maria, Alisa, Anna, Arina ja Eliise.
2016. aastal sõlmiti 6076 abielu, neist 551 vaimulike poolt. Lahutati 2511 abielu. Registreeriti 15 294 surma.
Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800 ehk 1850 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Statistikaameti teatel vähenes negatiivse loomuliku iibe tõttu rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu suurenes 3220 võrra. 2016. aastal saabus Eestisse elama 9100 inimest ja Eestist lahkus 5800 inimest.

Eestisse saabus 12 sõjapõgenikku
Kreekast saabus sel kuul Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames 12 Süüria sõjapõgenikku.
Tulijateks olid kaks Süüriast pärit sõjapõgenike perekonda. Ühes peres on seitse ja teises viis liiget. Eesti on nüüdseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 89 sõjapõgenikku. Eesti kahe aasta kvoot vastavalt Euroopa Liidus saavutatud kokkuleppele on 550 sõjapõgenikku.
Rändekava alusel Eestisse saabunud põgenikke on seni paigutatud elama kaheksa maakonna omavalitsustesse. EELK kogudustest on põgenikke vastu võtnud Risti kogudus Harjumaal.
Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne saabumist välja nende taust. Kreekas tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid riigiametitest. Intervjuu käigus tutvustati rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi, Eestit ning kohalikke tavasid.

Tunnustati Loomingu Raamatukogu
Postimehe kultuuritoimetuse aastaauhinna Kultuurivedur 2016 pälvis Loomingu Raamatukogu. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur.
Ajakiri Loomingu Raamatukogu (LR) loodi 60 aastat tagasi, 1957. aastal ajakirja Looming lisana. LR avaldab väärtkirjandust odavates pehmekaanelistes väljaannetes. Lõviosa LRi väljaannetest on tõlked, kuid ka Eesti algupärandid. Aastail 2008–2012 oli peatoimetaja Anu Saluäär (fotol), kes oli toimetuses tööl aastast 1976. Ajakirja peatoimetaja alates aastast 2013 on Triinu Tamm.
LR bibliograafia (1957–2016) andmetel on kolm enim tõlkinud autorit Aleksander Kurtna, Riina Jesmin ja Kalle Kasemaa. „Vähemalt kahele põlvkonnale on olnud Loomingu Raamatukogu kirjandusakadeemia ja kirjanduslik aken maailma. See ajakiri on manifesteerinud loomis- ja lugemisvabadust, teisalt vastutust sõna ees,» on öelnud kirjandusprofessor Rein Veidemann.
18. jaanuaril toimus Tallinnas Kirjanike Majas Loomingu Raamatukogu sünnipäevale pühendatud õhtu.
Esimene Kultuurivedur anti välja 2005. a ja selle sai Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest.