Lühidalt

Jõulurahu kuulutati Jõgeval
Kolmandal advendil kuulutati talvepealinnaks hüütud Jõgeval välja üle-eestiline jõulurahu.
Peapiiskop Andres Põderi pühadeläkituse luges kuuendat aastat toimunud tseremoonial ette praost Joel Luhamets. Haiguse tõttu eemale jäänud peapiiskop rõhutas jõulurahu seost püha mõistega, mille tajumine toob rahu meie südamesse ja ellu.
«Keskendugem siis jõuluajal pühadusele ja pühale jõululapsele, kes on sündinud maailma, et leiaksime taas üles pühaduse lätte ja saaksime tagasi oma lapsesilmad, nägema elu tõelisi, kadumatuid väärtusi,» innustab kirikupea läkituses. Kuulutades välja ülemaailmset jõulurahu, kinnitas ta: «Kui ka varisevad maailmakorrad ja majandussüsteemid, toob pühadus ja püha jõuluöö esile inimeseksolemise pühaduse ja väärikuse ja paneb hõiskama koos inglikooriga.»
Kultuurikeskuse ees kasvava jõulupuu juures süüdati ja anti Eesti omavalitsuste esindajatele rahutuli, mis jääb sõnumit meenutama kolmekuningapäevani.

Parimaks teadustööks luterliku kirikuehituse uurimine
Haridus- ja teadusministeerium autasustas tänavuse üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.
Ühega kahest peapreemiast pälvis tunnustuse Eesti kunstiakadeemia doktor Tiina-Mall Kreem (fotol) konkursitööga «Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)». Ärkamisaegse kirikuarhitektuuri jaoks võrdselt kaalukaid baltisaksa, vene ja eesti mõjureid on töös käsitletud eelarvamustevabalt ja tasakaalustatult.
Kreemi doktoritöö eriliseks väärtuseks peeti erinevate kultuuritekstide tähendusväljade julget seostamist ning sügavat ja mitmekülgset analüüsi, mis haarab väga oluliselt ka sotsiaalse mõõtme.
See annab komisjoni hinnangul tööle kaaluka tähenduse ka üldise ajalooteaduse perspektiivis. Töö juhendaja on Eesti kunstiakadeemia professor Krista Kodres.