Lüganuse kiriku altari-­ ruumis on kolm vitraaži

Lüganuse Ristija Johannese koguduse kirik sai altariruumi seina kunstnik Andrei Lobanovi uue vitraažakna, mille 6. novembril peapiiskop Urmas Viilma pühitses.

Diakon Tõnis Tammele oli pühitsemisele eelnev nädal selline, mida ta ka halvimas unenäos ei osanud ette aimata. Kui vitraažaken oli ette pandud, selgus talle ootamatult, et parimate kavatsustega teoks tehtud töö omandas halva maigu. Nimelt ei olnud Lüganuse kogudus muinsuskaitse all olevas pühakojas muudatusi tegema asudes teadlik, et vajab selleks nii muinsuskaitse kui ka EELK kultuuriväärtuste komisjoni aktsepti.

Komisjoni pädevus
Komisjoni esimehe piiskop Tiit Salumäe sõnul ei ole see üldse haruldane, kui kultuuriväärtuste komisjoniga jäetakse kooskõlastamata kirikusse paigaldatavad tahvlid või tutvustatakse neile hilinenult uute kirikute (Mustamäe, Saku, Jõgeva) projekte. Ta nimetas lisaks Lüganusele ka Tapa ja Kodavere kirikut. Viimasesse tahvlite paigaldamise teade jõudis temani hoopis Saksa sõprade kaudu.
Tiit Salumäe peab sellist olukorda taunimisväärseks ja ütleb, et kui kirik ei pea kultuuriväärtuste komisjoni olemasolu vajalikuks, siis tuleb see laiali saata. Vastasel juhul aga on vajalik kõigil jälgida kirikus kehtestatud nõudmisi nii, et ka komisjon saaks täita talle kehtestatud ülesanded.
«Näeme Jumala halastavat kätt selles, et kultuuriväärtuste komisjon, mis õige harva koos käib, oli planeerinud 1. novembriks korralise koosoleku,» ütleb Tõnis Tamm, kes esitas komisjonile kõik vajalikud materjalid. Pühitsemiseelse nädala teisipäeval oli komisjon koos ja akna kavand kooskõlastati. Küll juhtis komisjon asjaosaliste tähelepanu protseduurireeglite mittetäitmisele.
Päevani, mil Tõnis Tammega rääkisime (14.11), ei olnud tema sõnul ükski muinsuskaitseametnik kiriku uksest sisse astunud. Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor Kalle Merilai ütles Põhjarannikus ilmunud artiklis (8.11), et «kogudus esitas ametile tegevuskava tagantjärele. Nüüd koostas amet vaatlusakti ja nimetatud tegevuskava on praegu läbivaatamisel. Hiljem võetakse asjaosalistelt seletuskirjad ja nõutakse tööde tegemise muinsuskaitselist aruannet».

Täiuslik kooskõla
Lüganuse kiriku altariruumis oli kuni selle aasta sügiseni kaks kunstnik Riho Hüti vitraaži, üks altarilaua taga seinas ja teine lõunaseinas. Toona Lüganuse kogudusse kuulunud Riho Hütt tegi need tööd 1994. aastal kunstiülikooli lõputööna. Üks neist kandis teksti: Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja teine: Mina olen iga päev teie juures maailma ajastu otsani.
Kui nüüd viimane pidi ümber paigutuma ja uuele vitraažile koha loovutama, küsis Tõnis Tamm selleks ka Riho Hüti nõusolekut. «Kui midagi võimalik paremaks teha, tehke,» oli olnud kunstniku vastus.
Minu silm pole näinud Andrei Lobanovi uut ega ka kahte Riho Hüti vitraaži, millest üks paigutati ümber põhjaseina ja anti sellele ka lisavalgustus, aga usun nii peapiiskopi kui ka kogudust kolm viimast aastat teeninud diakoni sõnu, et need kolm piibelliku sõnumiga kaunistatud klaasi kaudu kirikusse valgust juhtivat akent moodustavad altariruumis ühe terviku ning uus paigaldatud vitraaž on väga kaunis ja helge.
Tõnis Tamme sõnul on uue vitraaži sünd seotud koguduse liikme Meelis Eldermanniga, kelle annetuse toel see teoks sai. Neli meetrit kõrgel ja ligi kaks meetrit laial vitraažaknal on kujutatud Jeesuse risti all Lüganuse kiriku nimipühakut Ristijat Johannest ning Jeesuse ema Maarjat koos apostel Johannesega.
Kirikus valitseva niiskuse tõttu oli Riho Hüti vitraaži raami alumine ots määndunud. Ja seegi asendati. Abikäe andis Ulvar Kullerkupp, kes tegi uue tammepuust raami. Kõik Andrei Lobanovi vitraaži valmimise ja ülespanekuga seotud tööd tehti annetuse korras. Kogudus ei kulutanud selleks sentigi. Andrei Lobanov on Tõnis Tamme hinnangul hea mainega kunstnik, kes on teinud vitraaže Viru-Nigula, Iisaku ja Peterburi Jaani kirikus.
Peapiiskop Urmas Viilma hindab koguduse ettevõtlikkust ja tunnistab, et uus vitraaž on oma helguses klassikaline ja sobib suurepäraselt keskaegsesse Lüganuse kirikusse. Diakon Tõnis Tamm peab koguduseliikmete initsiatiivi millegi hea ja ilusa tegemiseks tunnustamise vääriliseks. Aga lisab, et kogu sekeldus uue vitraaži ülespanekul on heaks õppetunniks.
Sirje Semm

Pildigalerii:

 

Täpsustus – lisatud 30.11.16
Muinsuskaitseamet soovib teha täpsustuse, et rikkumine kirikus tuvastati 27. oktoobril ning Kalle Merilai käis enne vitraaži ülespanekut inspekteerimas 31. oktoobril.