Lauluraamatukomisjon tänab kõiki senise panuse eest

8. oktoobril otsustas EELK konsistoorium heaks kiita EELK uue lauluraamatu kontseptsiooni täiendatud kavandi ja lauluraamatu koostamise tegevuskava ning esitada need piiskoplikule nõukogule ja kirikukogu 2019. aasta sügisistungjärgule.

Nüüdseks on mõlemad dokumendid heakskiitu leidnud piiskoplikus nõukogus ja jääb loota, et heatahtlik on nende vastu ka kirikukogu.

Täname süvenemast!
Lauluraamatu kontseptsiooniga (LK) – dokumendiga, milles kirjeldatakse võimalikult täpselt seda, milline 2025. aastal ilmuma pidav uus lauluraamat välja näeb – on lauluraamatukomisjon tegelnud u 2,5 aastat. LK koostamisse on peale komisjoni 11 liikme panustanud päris palju inimesi, alustades neist, kes osalesid fookusgrupiintervjuudes ja küsitlustes, kuni nendeni, kes andsid 2019. aasta suve lõpuks oma hinnangu LK esimesele kavandile.
Kõiki teadaolevaid panustajaid on LK sissejuhatuses ka mainitud. Siiski tahaksin siinkohal eraldi välja tuua need inimesed, kes leidsid aega LK esimese kavandi läbitöötamiseks ja redigeerimiseks ning kelle ettepanekud aitasid konsistooriumile esitatud dokumenti paremaks muuta: Ants Tooming, Ivar-Jaak Salumäe, Jaan Vaidla, Janika Oras, Kaarel Kilk, Kadri Hunt, Kaido Soom, Lea Jants, Peeter Paenurm, Tiit Pädam, EELK konsistooriumi liikmed ning Viru praostkonna vaimulikud ja muusikud. Suur tänu teile kõigile!
Järgnevalt annan veel lühikese ülevaate konsistooriumis ja piiskoplikus nõukogus heakskiidu saanud LK täiendatud kavandist ning puudutan ka seda, millised plaanid on komisjonil edasiseks tööks.

Teoloogilised alused
LK peatükis 3 „Lauluraamatu teoloogilised lähtealused“ kinnitab komisjon alustpanevalt, et „Koostatava lauluraamatu laulud peavad kuulutama evangeeliumi Jeesusest Kristusest ja olema kooskõlas EELK õpetuse alustega“. Seejärel peetakse vajalikuks, et uue lauluraamatu ülesehitus ei läheks mööda eesti lauluraamatute ajaloo tähtsamate lauluraamatute võrdluses välja toodud 21 olulisemast rubriigist.
Soovitakse lisada laule meie aja inimesele olulistel teemadel. Püütakse võimalikult paljud laulud varustada kohase moto-salmiga Piiblist, pöörata lauluvalikus tähelepanu luterlikele tuumiklauludele, unustamata ka oikumeenilist vaatenurka. Peetakse ka oluliseks uue lauluraamatu ühildamist kirikukogus heaks kiidetud liturgiliste kordadega.
LK esimese kavandi redigeerijad on välja toonud, et uuele lauluraamatule omaseid teoloogilisi aluseid pole kõnealuses peatükis esitatud piisava otsekohesusega. Komisjoni nimel kinnitan, et teoloogiat me ei jäta ja püüame laulutekstide valikul lähtuda EELK õpetusega kooskõlas olevast teoloogilisest analüüsist. Selles saavad meid aidata kõik eesti teoloogid.

Muusikalised alused
LK peatükis 4 „Lauluraamatu muusikalised lähtealused“ võetakse aluseks evangeelse kirikumuusika üks tähtsamaid tunnuseid, selle aktuaalne iseloom, ehk siis ei välistada mitte ühtegi muusikastiili eeldusel, et see on võimeline kandma evangeeliumi. Asjaolu, et tegemist on eestlaste lauluraamatuga, sunnib komisjoni väärilist tähelepanu pöörama eesti heliloojate ja luuletajate loomingule ning eestipärasele ainesele nagu rahvakoraal ja vaimulik regilaul.
Praegu kehtiva „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ (KPLR) muusikaline põhitunnus on noodivältuste suhteline ühetaolisus. Uues lauluraamatus võtab komisjon endale ülesande kaaluda võimalusel ja vajadusel viiside rütmiseerimist – seda eriti viiside puhul, mis pole saanud nii harjumuspäraseks, et rütmiseerimine segaks uue viisikuju omaksvõttu.
Komisjon on otsustanud, et uus lauluraamat tuleb reeglina ühehäälne, kuid seda hakkab täiendama organistide jaoks koostatav mitmehäälne koraaliraamat. Samuti pöörab komisjon tähelepanu saateharmoonia tähistamisele akordimärkidena ja püüab optimeerida laulude helistikud.

Peatükid 5–7
LK peatükis 5 „Lauluraamatu keelelised lähtealused“ on komisjoni prioriteedina väljendatud laulutekstide keelelist ja teoloogilist arusaadavust. Võimalusel püütakse vähendada laulutekstides sisalduvaid anakronisme ja arhaisme, luua uustõlkeid, enam arvestada eesti keele prosoodiat.
LK peatükis 6 „Lauluraamatu temaatiline jaotus“ väljendub komisjoni alusseisukoht, et uue lauluraamatu puhul tuleb võtta aluseks KLPRi temaatiline jaotus. Peetakse oluliseks tuua uude lauluraamatusse ka nelipühajärgsete pühapäevade teemad koos vanakiriklike perikoopidega – praktika, mida kasutatakse ka mõne varasema eesti lauluraamatu puhul.
LK peatükis 7 „Psalmid“ leiab kajastamist üks uue lauluraamatu ehk suuremaid erinevusi võrreldes KLPRiga – uude lauluraamatusse on kavandatud proosatekstiliste psalmide viisistused. Seda, millist stiili psalmide viisistamiseks kasutatakse, hakkab komisjon alles arutama. Tähtis on see, et psalmid oleksid kogudusele laulmiseks jõukohased ning võimalikult ühtemoodi mõistetavad ja kasutatavad.

Peatükid 8–11
LK peatükkides 8 „Jumalateenistuste korrad“ ja 9 „Palved“ täpsustatakse seda, millist materjali on kavas lisada uude lauluraamatusse peale laulude. Nendeks on lauluraamatu väljaandmise ajal kehtivad armulauaga ja sõnajumalateenistuse korrad, päevapalvuste ja mõnede universaalsete palvuste korrad, tähtsamate kiriklike talituste tutvustused, viited piiblilugemistele, sobivad palved nii jumalateenistus- kui igapäevaeluks, meieisapalve, vanakiriklikud usutunnistused ja lühike ususeletus ehk kokkuvõte kirikuõpetusest tänapäevases keeles.
LK peatükis 10 „Lauluraamatu maht ja vorming“ on juttu uue lauluraamatu laulude valimist hõlbustavast ja laule tutvustavast lisamaterjalist nagu erinevad registrid, ning mahust: 900 laulu (neist 400 laulu KLPRst) ja kõik kokku u 1100 lehekülge. Seda, kas kavandatud mahtu saab liiga palju või jääb seda koguni väheseks, näitab aeg.
Ja LK viimases, 11. peatükis „Intellektuaalomandi õigused“ rõhutab komisjon põhimõtet, et lauludega seotud varaliste autoriõiguste omandamine on reeglina tasuta ja need tulevad üle EELK-le. Põhjendatud juhtudel kaalutakse siiski ka laulude autoriõiguse ostmist.

Kuidas edasi?
Kuidas siis lauluraamatukomisjon edasi töötab? Selleks, et uus lauluraamat saaks 2025. aastal ilmuda, on tarvis see 2024. aastal kirikukogus heaks kiita. See aga tähendab omakorda seda, et lauluraamatu koostamine peab lõppema 2023. aastal. Seepärast on komisjon koostanud aastaiks 2019–2023 tegevuskava ja moodustab kõigiks vajalikeks töödeks järgmised toimkonnad: rahvakoraalide, regilaulude, tuumiklaulude, algupäraste koraalide, laenkoraalide, noortelaulude, keele-, rütmiseerimise, harmoonia-, piiblitekstide, liturgia-, psalmide ja koraaliraamatu toimkond.
Ühtlasi jätkub, loodetavasti kasvava hooga, uude lauluraamatusse laulude otsimine, milleks saavad oma panuse anda kõik, kellele uus lauluraamat korda läheb. Palun saatke oma laulueelistused e-posti aadressile laulud@eelk.ee või lauluraamatukomisjoni liikmeile. Osalege korraldatavail laulukonkurssidel ja –tutvustustel. Samuti on algaval nelja-aastasel perioodil teretulnud igasugused soovitused ja tähelepanekud, mis võivad tulemust veelgi paremaks muuta.
Laulgem Issandale uus laul, luues uusi laule ja lauldes uue hooga vanu!
Mart Jaanson,
lauluraamatukomisjoni liige

Pildigalerii: