Lauluraamat ootab vanadele lauludele seltsiks uusi

Kiriku uue lauluraamatu ilmumiseni on jäänud viis aastat. Hetkel, mil kogumiku koostamine on jõudnud umbes poole peale, on tööprotsessis osalenud üle 500 inimese.

Laulude nimekirja täiendamine läheb hea hoo ja entusiasmiga edasi, kinnitas lauluraamatukomisjoni liige ja nüüd ka lauluraamatu projektijuhina tööle asunud Sigrid Põld särasilmselt.

Millises tööetapis uue lauluraamatu koostamisega täpsemalt ollakse?
Sigrid Põld: Oleme jõudnud kolmandasse ehk lauluraamatu koostamise ja kooskõlastamise etappi. Komisjon on juba kolm aastat tööd teinud ja nüüd liituvad kolmteist alatoimkonda, kes kõik panustavad erineval moel raamatu valmimisse.
On palju palvetatud, käidud mõtteid vahetamas koosolekutel, sümpoosionidel, konverentsidel. Praeguseks on kokku pandud uue lauluraamatu kontseptsioon, mis on kinnitatud ka kirikukogul. Samuti on olemas tegevuskava ja otsustatud, et uus lauluraamat ilmub aastal 2025.

Miks on meil üldse uut lauluraamatut vaja?
Praegune, aastast 1991 kasutusel olnud „Kiriku laulu- ja palveraamat“ (KLPR) valmis Kodu- ja Välis-Eesti, EELK ja E.E.L.K. kirikurahva ühistööna. See sai valmis vaatamata suletud riigipiiridele, küpses ja sündis koos Eesti taasiseseisvumisega. See on oma ajastu dokument. Praegune lauluraamat on ühtpidi meile omaseks saanud, teistpidi aga ka kitsaks jäänud. Ligi 30 aasta jooksul on kahtlemata muutunud nii kirik kui ka ühiskond ning koos sellega on tekkinud vajadus ka uue lauluraamatu järele.
Arvamused selle kohta, mis võiks uues lauluraamatus olla teisiti, lähevad paljuski lahku. Mõne arvates on praeguses lauluraamatus näiteks liiga palju saksa laule, teise meelest on see just tore. On avaldatud ka arvamust, et väga vähe on uuema aja laululoomingut ja noortele sobivat stiili, soovitakse lauludesse rohkem rütmi ja hoogu.
Teised igatsevad aga näha veelgi vanemat käekirja – 16.–18. sajandi laule ja vanu laule algupärasena. Samas tuleb välja, et vanadel kirikulauludel on rütm sageli ära nuditud ja algne variant on olnud palju kelmikam. Nii mõjub üllatuslikult osa kõige vanemat laululoomingut väga kaasaegsena ja võiks seetõttu ka noori paremini kõnetada.
Kokkuvõtlikult öeldes peaks uus raamat muusikaliste stiilide ja muusikalise keelekasutuse mõttes tulema oluliselt rikkam ja mitmekesisem.

Mille poolest uus raamat vanaga sarnaneb, mille poolest erineb?
Kirikukogu kinnitas eelmise aasta lõpus lauluraamatu kontseptsiooni, mille kohaselt võetakse KLPRist uude lauluraamatusse üle 400 laulu 484st. Need, mis välja jäävad, on pigem laulude erinevad variatsioonid. Uues raamatus säilib luterlike laulude osakaal. Sellega tagatakse järjepidevus.
Küll aga tuleb uus lauluraamat oluliselt mahukam – kogumikus saab olema umbes 900 laulu. Lisaks kiriku aastaringi ja talitustega seotud lauludele soovime spektrit laiendada nii, et oleks mõeldud lastele, noortele ja kuldses eas inimestele ning ka erinevatele eluolukordadele. Lauluvalikus võiks olla neid, mis oleks saatjaks inimesele elu rõõmuhetkedel, aga neidki, mis aitaks ja kinnitaks raskustes nagu depressioon või perekonna lahkuminek. Lauluraamat peaks aitama elus orienteeruda ja andma julgust eluotsuste langetamisel.

Kuidas lauluraamatu koostajate töö käib?
Lauluraamatukomisjonis on kokku 13 alatoimkonda: rahvakoraalide, regilaulude, tuumiklaulude, algupäraste koraalide, laenkoraalide, noortelaulude, keele-, rütmiseerimise, harmoonia-, piiblitekstide, liturgia-, psalmide ja koraaliraamatu toimkond. Sinna kuuluvad oma põhitöö kõrvalt vabatahtlikena paljud kultuuritegelased ja keeleteadlased ning loomulikult vaimulikud ja muusikud.
Keeletoimkond tegeleb näiteks tekstide tõlkimise ja redigeerimisega, hoolitseb laulutekstide mõistetavuse eest. Osa laulude keeleline kuju on praegu kas vananenud või ebaõnnestunud tõlkega. Rütmitoimkonna üks ülesandeid on tuua tagasi koraalide meloodiline ja rütmiline autentsus. See lisab klassikalisele luterlikule koraalile hoogsust, liikuvust ja elurõõmu. Regilaulutoimkonna ülesanne on taasavastada ja lisada lauluvalikusse vaimulikke regilaule, soov on väärtustada sideme otsimist meie esivanemate hingelaadi ja ristiusu tunnetusega.
Laulud paigutatakse raamatu erinevatesse rubriikidesse, näiteks on hommikulaulude jaotuses teiste seas üks regilaul jne. Lauludele lisatakse sellega seonduv Piibli kirjakoht. Samuti sisaldab raamat liturgilist materjali.

Mil moel saaks lauluraamatu koostamisele omalt poolt kaasa aidata?
Praegu jätkub uude lauluraamatusse laulude otsimine, milleks saavad oma panuse anda tõesti kõik, kellele uus lauluraamat korda läheb.
Praegu kasutusel oleva lauluraamatu laulude osas me enam küsitlusi ei korralda, see on juba tehtud. Küll aga kogume selle aasta lõpuni ettepanekuid lauluraamatusse lisanduva 500 uue laulu osas. Pakkuda saab nii olemasolevaid laule kui ka luua uusi. Oma laulueelistused palume saata mitte ainult pealkirja kujul, vaid koos noodiga ja viitega laulu autorile e-posti aadressile laulud@eelk.ee. Oleme tänulikud, kui kutsute üles ka teisi kaasteelisi lauluraamatu koostamisel osalema ja arvamust avaldama.
Regina Hansen,
EELK konsistooriumi avalike suhete spetsialist

Lauluraamatu koostamise etapid ja komisjon
2016 – esimese etapina kooskõlastati 2016. aastal lähteülesanne ja moodustati lauluraamatukomisjon
2017–2019 töötati välja lauluraamatu kontseptsioon
2020–2023 koostatakse ja kooskõlastatakse lauluraamatu käsikiri
2024–2025 lauluraamatu trükkimine ja kasutusele võtmine
Lauluraamatukomisjoni koosseis (2020): Kristel Aer, Mart Jaanson, Tuuliki Jürjo, Kristjan Luhamets, Maris Oidekivi-Kaufmann, Gustav Piir, Sigrid Põld, Siret Rutiku, Tiit Salumäe, Marko Tiitus (esimees).

 

Lauluraamatu koostamise heaks saab teha annetusi aadressil www.eelk.ee/korjanduskarp või EELK konsistooriumi pangaarvele: SEB EE201010052030734009, Swedbank EE932200221002160604, LHV EE967700771000895492. Märksõna „lauluraamat“.