Läheneb usundiõpetuse olümpiaad

17.–18. märtsil Tartus toimuva vabariikliku usundiõpetuse olümpiaadi eelvooru registreerimine kestab. Eelvooru sisu on täiesti muutunud.

Eesti 520 üldhariduskoolist õpetatakse usundiõpetust erinevatel kursustel ja kooliastmetes umbes 70 koolis. Just praegu on õige aeg, et üles leida usundite vastu huvi tundvad koolinoored, kes on sündinud aastal 2003 või hiljem, ja suunata nad olümpiaadi eelvooru, kuhu registreerimine on avatud 24. jaanuarini. Olümpiaadi üldteema on tänavu „21. sajandi väljakutsed religioonidele“. Olümpiaad koosneb eelvoorust ja põhivoorust.

Muutunud eelvooru sisu

Varasematel aastatel valiti lõppvooru õpilasi žüriile saadetud etteantud teemadel kirjutatud esseede põhjal. Sel aastal on kord muutunud. „Enne mõõtis eelvoor loomingulist essee kirjutamise oskust. Nüüd põhineb eelvoor ühel õpikul, millest saadud teadmisi ja oskusi hinnatakse testi vormis. Lisaks faktiteadmiste kontrollile on ka nuputamist ja avatud küsimus, kus saab mõtlemisoskust demonstreerida. Loodame, et tänu eelvooru testile tulevad olümpiaadile ka need, keda essee kirjutamine ei kõneta,“ tutvustas eelvooru žürii esimees dr Olga Schihalejev.

Eelvooru test toimub 1. veebruaril veebi vahendusel. Õpilane saab ülesandeid lahendada arvuti abil oma koolis ja tal on selleks 70 minutit, vastamise kiirus osalejale lisapunkte ei anna. Töö on individuaalne ning kõrvaliste materjalide kasutamine on keelatud. Kool tagab olümpiaadi ausa läbiviimise.

Eelvooru vastuseid kontrollib ja hindab Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõududest koosnev žürii, kuhu sel aastal kuuluvad dr Olga Schihalejev (esimees), prof Anne Kull, dr Anu Põldsam, dr Atko Remmel, dr Ain Riistan ja dr Priit Rohtmets. Lõppvooru kutsutakse tulemuste pingerea alusel kaksteist parimat. Kui 12. kohta jagab mitu õpilast, kutsutakse nad kõik lõppvooru. Lõppvooru kutsutute nimekiri avalikustatakse Tartu ülikooli teaduskooli usundiõpetuse olümpiaadi veebilehel hiljemalt 8. veebruaril.

Kolmeosaline lõppvoor

Lõppvoor toimub Tartus ja sinna pääsenutel seisab ees kolm ülesannet: ettevalmistatud kõne esitamine ning selle kaitsmine; usundite tundmise, analüüsimise test ja viimaks dispuut.

Lõppvooru uueks väljundiks on kodus ette valmistatud kõne, mis on varasema essee kaitsmise lihtsam variant. Esitatavate kõnede teemad on juba teada: „100 aastat usuõpetuse referendumist – millist usulist kirjaoskust vajab tänane noor?“, „Religioon: rahu looja või sõjaõhutaja?“, „Kas uueks religiooniks võiks olla hoopis unustatud vana?“ ja „Kes on religiooni suunamudija(d)?“.

Eelvooru ja lõppvooru testis on dr Schihalejevi sõnul erinevusi. Esmalt siis toimumise keskkonnas, lõppvooru test toimub kohapeal ning paberil, seal on vähem küsimusi, aga test on ootuspäraselt keerukam. Kui eelmisel aastal pandi osalejad proovile etnodraamas, siis sel aastal jääb see ametlikust osast välja ja saab veidi muutunud kujul seltskondlikuks osaks esimese õhtu pidulikul õhtusöögil, et osalejad ja žürii paremini tuttavaks saaksid. 

„Lustida saab,“ lubab Olga Schihalejev ja julgustab osalema järgmiste mõtetega: „Kaotada ei ole midagi. Küll saab eelvoorus osaledes kindlasti palju targemaks. On ka küsimusi, mis ilmselt tekitavad elevust, kas siis sellepärast, et on lustakad vastuse variandid või on küsimuses krutski sees. Valikvastusega küsimused on varustatud ka tagasisidega. Seega – võita on palju!“

Olümpiaadi viivad läbi Tartu ülikooli usuteaduskond ning TÜ teaduskool, toetavad Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeerium. Usundiõpetuse olümpiaadi eesmärk on avastada usundiõpetuses andekaid õpilasi ja arendada nende võimeid, samuti anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi sarnaste võimetega eakaaslastega. Õpilasi juhendavatele õpetajatele pakub ettevalmistusprotsess motivatsiooni ainealaseks enesetäienduseks.

Olümpiaadi info: https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/usundiopetuse-olumpiaad.

Kätlin Liimets