Kümme aastat ühishuvide protokolli

Täna kümme aastat tagasi, 17. oktoobril 2002 kirjutati alla Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ühishuvide protokollile. Dokumendile kirjutas alla toonane peaminister Siim Kallas ning EKNi president piiskop Einar Soone. Ühishuvide protokoll sõlmiti vajadusest üheskoos määratleda põhimõtted ja tegevusvaldkonnad, milles valitsus ja EKN omavad ühiseid huvisid ning tunnevad ühist vastutust.
Riigi ja kirikute ühishuve deklareeriva dokumendi 10. aastapäeva tähistamiseks toimub täna Stenbocki majas pidulik vastuvõtt, millest peaminister Andrus Ansipi kutsel võtavad osa EKNi liikmeskirikute juhid ja esindajad, peakaplanid ja projektijuhid. Kavas on kaks ettekannet, valitsusepoolse lühisõnavõtuga esineb peaminister Andrus Ansip ja EKNi nimel räägib piiskop Einar Soone.
«Kahtlemata on protokollil oluline roll riigi ja kirikute ühiste huvipunktide seisukohalt,» kinnitab Eesti Kirikule EKNi täitevsekretär Ruudi Leinus. Ta nimetab väga olulisteks iga-aastast töökoosolekut peaministri osavõtul, mille korraldamise aluseks on ühishuvide protokoll. Regulaarselt toimuvatel kohtumistel tõstetakse fookusesse teemad, mis riiki kirikutega samaväärselt puudutavad; koos otsitakse võimalusi probleeme lahendada.
Enne peaministri vastuvõttu toimub tänagi töökoosolek, kus arutletakse järgmistel teemadel: 10 aastat toiminud ühishuvide protokoll, perekonna tähtsus rahva püsimisel, riiklik programm «Pühakodade säilitamine ja areng», rahvuskaaslaste programm, karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu.
«Mõned armastavad rõhutada – tehes seda ekslikult, sest põhikiri sätestab vaid, et meil ei ole riigikirikut –, et Eestis on riik ja kirik lahutatud, jättes kõrvale tõsiasja, et riigil ja kirikutel on väga avar ühine vastutusala, mis puudutab meie kultuuripärandit ja meie inimesi,» kinnitab Ruudi Leinus, selgitades, et ühishuvide protokolli eesmärgiks oli määratleda Vabariigi Valitsuse ja EKNi vahelise koostööga seonduvad kontseptuaalsed lähtekohad.
Liina Raudvassar