Kullast kukk vaatab kihelkonna peale
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudis / Number: 13. detsember 2017 Nr 50 /
Teisel advendipühapäeval tähistati Saarde kirikus torni remonditööde lõppu ning tõsteti oma kohale tornitippu tagasi kukk ja kuul.
Taevaisa oli kirikusse tulnud kogudusele helde ja kinkinud Kilingi-Nõmme rahvale ajalooliseks päevaks hea ilma. Kirikuõuel seisis tohutu masin ja ootas oma tähetundi. Kohaletulnutel ei tulnud pettuda, aga selles veendumiseks kulus veel aega.
Rõõmus kogudus
Tulijaid tervitasid kenad noored inimesed, alles septembris koguduse juurde tulnud ja kiriku perenaise ametit pidav Kadri Kukk ning koguduse laste- ja noortepäevade kokatädi Kaidi Raid. Tema on viie poisi ema ja kuulub kogudusse umbes viisteist aastat. Kuna koguduses käib paar aastat Liina Elkeni juhtimisel elav noortetöö, siis polnud noorte kirikus viibimine üllatuslik.
Pidulikku sündmust jagama oli tulnud mõni külaline Häädemeestelt, sest nende sõnul on Saarde kogudusel väga armas õpetaja. 11 aastat juhib koguduse vaimulikku elu Arvet Ollino, tema abikaasa Kristi on juhatuse esimees. Kirikuliste seas aga oli ka neid, kes tulid lihtsalt uudistama ja torni pühitsemisest osa saama. Nii ütles üks proua, et teda huvitab kirikute restaureerimine ja Eesti Kirikus paeluvad teda just selleteemalised lood. Tema armastus aga on Niguliste kirik Tallinnas.
Kannatlikud on õndsad
Jutluse kirjakohaks oli sel pühapäeval lõik Jaakobuse kirjast, kus apostel räägib Jeesuse taastulemisest ja kutsub kogudust kannatlikkusele. Jutluse pidanud piiskop Joel Luhamets kõneles kogudusele, et jumalariigi tööd tuleb armastusega teha, ehitada ja ehtida pühakodasid, et need oleksid möödaminejatele nähtavad, ja oodata. Ütles Jaakobuski oma kirjas: „Olge siis teiegi pika meelega, kinnitage oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal!“
Et tegu on noore ja rõõmsa kogudusega, võis järeldada ka jumalateenistusest. Kaasa teenis noormees, kes oli koguduse liige Nils Grün. Temast loodetakse saada kirikule vaimulikku järelkasvu. Kogudus innustab teda õppima asuma usuteaduse instituuti.
Kuketeooria
Selle päeva peategelane oli kullatud kukk, mida usinalt pildistati. Tema ülesandeks on nüüd tornis taas Issanda tulemist valvata ja kutsuda inimesi pühakotta. Jumalasõna on Saardes kuulutatud 800, selles pühakojas peaaegu 150 aastat. Aga ega kuke tähtsus ilma inimesteta nii suureks poleks saanud. Kui koguduse õpetaja poleks suurelt unistanud kirikutorni vaskplekiga katmisest ja kunstiajaloolane ning restauraator, Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets poleks appi tulnud kuke ja kuuli kuldamisega.
Aastal 1857 võeti ette Saarde kiriku ümberehitus ja vana kirikuhoone praktiliselt lammutati. Nurgakivi uuele hoonele pandi järgmisel aastal ja see pühitseti septembris 1859. Kuke lahtivõtmisel selgus, et see on tehtud Riias aastal 1858, selgitas Juhan Kilumets. Ta sõnas, et tegu on ilusa kukega. Kuulil oli kuuliauk ja ilmselt selle tõttu oli purunenud kuulis olnud pudel ning hävinenud pudelisse pandud dokumendid.
Rändmeistri juht loetles aastatel 2014, 2016 ja 2017 Saardes tehtud töid – tellingud, kandekonstruktsioon, plekitööd, järelevalve, piksekaitse – ja tublisid töömehi, kelle nimed jäävad koguduse ajalukku. Kuke ja kuuli kuldasid kunstiakadeemia tudengid professor Hilkka Hiiopi juhendamisel.
Kokkutulnud said kuulda, et Juhan Kilumetsal on kirikutorne ja nende otsas asuvaid sümboleid taastades tekkinud kuketeooria. Ta sõnas, et Eestis on säilinud kirikutornis umbes nelikümmend töötavat kukke. Näiteks Pärnu Eliisabeti kiriku kukk on palju näinud. Saarde puhul on aga huvitav see, et kukk valmis enne kui pühakoda. Nii saab kogudus järgmisel aastal tähistada kuke 150. sünnipäeva, kiriku sama numbrit kandvat sünnipäeva aga ülejärgmisel aastal.
Tänuks tehtu eest sai tornikiivri vasest tänuplaadi Rändmeister, toetuse eest aga Saarde vallavalitsus. Põhiliselt maksti tööde eest riigieelarvest muinsuskaitseameti pühakodade programmi kaudu.
Kõige põnevam osa ootas kohaletulnuid aga õues. Kukk ja kuul keerati teki sisse ja – üllatus-üllatus! – tõstuki korvi ronis kirikuõpetaja Ollino ise, kukk süles. Kuuli võttis hoida Rändmeistri puusepp Kalev Kuusksalu, kes kaks aastat ehitas tornikiivri puitkonstruktsioone. Nii tõusti 40 meetri kõrgusele ja kiriklikud sümbolid jõudsid oma kohale kuulutama maailmale jumalariigi võimu ja Issanda taastulekut.
Rita Puidet
Pildigalerii: