Kullamaa koguduse pilgu­­heit möödunud aastale

Kullamaa koguduse nõukogu ja juhatuse liikmed pidasid koosoleku, kus vaadati läbi koguduse eelmise aasta aruanne ning kinnitati 2019. aasta eelarve.

Koguduse õpetaja, Lääne abipraost Lembit Tammsalu esitas väga põhjaliku sõnalise aruande. Üldpilt koguduse­elust eelmisel aastal oli lootustandvalt positiivne.
Liikmeannetuse teinute arv on, küll väga piskult, kuid siiski kasvanud. Eks annab tunda noorte äraminek maalt ja vanemate inimeste lahkumine igavikku. See annab tunda ka viimaste aastate vähestes ristimistes ja leeriõpetuse saajate arvus. Kasvanud on koguduse liikmete arv välismaal.
Õige pisut on kasvanud ka keskmine jumalateenistustest osavõtjate arv. Ka keskmine liikmeannetus on aastast 2011 pidevalt suurenenud. Kiita sai muusikaõpetajast organist ja koorijuht Ivi Küla.

Noortetöö on soikunud
Väljaspool kirikut on peetud jumalateenistusi kalmistutel, Koluvere ja Risti hooldekodus, Laukna raamatukogus ja kogudusemajas.
Kiriku segakooris on praegu 14 lauljat. Koor on laulnud peale kodukirikus kaasateenimise ka teistes kirikutes ja esinenud mitmesugustel üritustel. Kirikukontserte on andnud veel Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased, Rudolf Tobiase 145. sünniaastapäeva puhul korraldatud „Heliseval Kullamaal“ esinesid Eesti Kontserdi solistid. Tallinna XXXII rahvusvahelise orelifestivali raames toimus üks kontsert ka Kullamaal.
Veel on siin kontserte andnud Viimsi Püha Jaakobi kiriku kammerkoor, Tallinna Toomkoguduse koor Laudate Dominum ja VHK keelpilliorkester.
Puudusena märgiti, et laste- ja noortetöö on soikunud. Ei ole olnud otsest vastuseisu, kuid väljaspool kogudust ollakse sageli äraootaval seisukohal. Positiivseks tuleb pidada Kullamaa keskkooli pikaajalist tava pidada kirikus kooli jõulujumalateenistus.
Hästi toimis ka „Teeliste kirik“. Tänu vabatahtlikele oli kirik avatud suvekuudel kõikidel laupäevadel ja pühapäevadel. Ka Kullamaa vald toetas seda projekti. Imelikul põhjusel oli möödunud aastal külastajaid tunduvalt vähem eelmistest.

Hea koostöö vallaga
Kullamaa vallaga olid suhted väga head. Ühiselt on korraldatud advendiküünla süütamine kirikus ja selle tule jagamine vallamaja ees koos väikese kontserdiga. Koos tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva ja võidupüha. Vald on abistanud kiriku ümbruse korrastamisel.
Kullamaa vald on aasta-aastalt toetanud koguduse tegevust 1000 euroga aastas. Vald tunnetas, et kogudus koosneb oma valla inimestest, nende maised muredki lõpevad kodukalmistu mullas.
Eriti rõhutas ettekandja head koostööd Kullamaa kultuurijuhi, kultuurimaja direktori Loit Lepalaanega.
Tema initsiatiivil on jäädvustatud Kullamaa õpetajate-kultuuritegelaste mälestusi, koostatud ja paigaldatud kalmistule maetud kultuuritegelaste stend, väärtustatud Kullamaa Tantoni orelit.
Eelmisel aastal korraldas Loit Lepalaan Rudolf Tobiase mälestusküünla paigaldamise kirikusse. Ligi meetripikkune küünal süüdatakse helilooja sünni- ja mälestuspäevade üritustel.
Eelmisel aastal valmis Rändmeister OÜ poolt koostatud kiriku katuse remondi projekt. Selles abistas nii muinsuskaitseamet kui ka sõpruskogudus Raahes Soomes.
Eesootavad tööd on suuremahulised, maha tuleb võtta ka torni otsas olev muna ja rist. Viimati tehti seda tööd 1930. aastal. Rahaallikad on samuti veel selgusetud.
Kogudusel on ka oma koduleht, selle pideva uuendamise eest on seisnud koguduse liige Helve Lehtmaa.
Kahjuks on Eesti Kiriku tellijate arv üsna pisuke. Arutati läbi ka rahalised aruanded, eelarved ning koguduse nõukogu esimehe Ants Lipu ettepanekul kinnitati need üksmeelselt.

Pink praost Terasmaale
Arutati veel Kullamaa kiriku torni valmimise 150. aastapäeva tähistamist. Torn valmis õpetaja Paul Eberhardi Kullamaal teenimise ajal 1869. aastal. Kirikukonvendi protokollidest on teada torni valmimist juhtinud Päri mõisa talupoja Adam Kellmanni nimi, kuid otsustati jätkata veel torni projekti autori nime otsimist.
Viimase päevakorrapunktina arutati Kullamaal traditsiooniks saanud väärikate koguduseõpetajate mälestuse jäädvustamist.
Selle käigus tehti ettepanek esimesena paigaldada Kullamaa kirikusse mälestuspink õpetaja Martin Terasmaale ja ta abikaasale organist Taimo Terasmaale. Nad teenisid kogudust kõige pimedamal ja usuvaenulikumal sõjajärgsel ajal (1948–1967), pälvides kogukonna suure austuse ja lugupidamise.
Õpetaja Terasmaa teenis viimasena Viljandi Jaani kirikus, olles ka Viljandimaa praost. Kuna mälestuspingi paigaldamiseks otsustati korraldada korjandus, avaldame siinjuures ka Kullamaa Püha Johannese koguduse arveldusarve. Siis saavad teisedki teda tundnud ja austanud inimesed anda oma panuse mälestuspingi paigaldamiseks:
SEB arvelduskonto
EE881010602003964007.
Juurde palume märkida annetaja nimi ja selgitus „Terasmaa pink“.
Lembitu Twerdjanski,
Kullamaa koguduse liige