Kuidas teksti kaudu on tegelikkust esitatud

10. detsembril kaitses Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Indrek Treufeldt (43) Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas doktoritööd «Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes».

Indrek Treufeldt ütleb, et materjali kogumine võttis päris kaua aega, kuid intensiivsem töö kestis umbes aasta. «Tegu on eestikeelse väitekirjaga ehk terviktekstiga,» selgitab ta. «See ei ole väga tavaline, sest enamasti kirjutatakse inglise keeles ning väitekirjad koosnevad üksikutest erinevatest tekstides.»
Faktiloomet uurival tööl on teoreetiline ja praktiline pool. Esmalt arutleb autor filosoofiliselt ajakirjandusliku fakti olemuse üle, seejärel kasutab oma teooriat ajalooliste tekstikogumite uurimiseks. «Tekstide massiivid olid päris suured. Näiteks kogu 1939. aasta Päevaleht,» selgitab Indrek Treufeldt ja lisab, et uuris seda, kuidas on läbi aegade teksti kaudu tegelikkust esitatud.
«Tegelikkusest annavad tekstis märku faktid. Aga kõik ajakirjanduse esitatud faktid ei pruugi tegelikkusele vastata. Eri ajastutel on faktide esitamiseks eri tingimused, eri vabadused ja piirangud. Ajakirjanduslik fakt sõnastatakse avalikkust kõnetades. Ükski fakt ei ela seetõttu omaette. Nii võimaldab faktide uurimine midagi öelda ka avalikkuse kohta. Minu uurimisteema ongi faktiloome.»
Autor uuris ajakirjanduse tegevust enne sõda autoritaarses olustikus, võrdlevalt Eestis ja Soomes, samuti tegelikkuse esitamist nõukogude ajakirjandustekstides. «Nõukogude ajal juhtus nõnda, et kui võim kontrollis uudistevoogu, otsis ajakirjandus alternatiivseid võimalusi. Nii võib öelda, et üheski olukorras ei suuda võim kontrollida kogu ajakirjanduslikku protsessi,» tõdeb Indrek Treufeldt.
Doktoriväitekiri, mida juhendasid dots Maarja Lõhmus ja prof Marju Lauristin, pälvis haridus- ja teadusministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursil 1. preemia.
Sirje Semm