Kriisitoetus usulistele ühendustele

Koroonaviiruse tõttu kehtinud eriolukorra mõju leevendamiseks võeti vastu riigi lisaeelarve, milles on ette nähtud ka toetusmeede usulistele ühendustele, sealhulgas EELK-le.

Toetusmeetme kogumaht kõikidele Eestis tegutsevatele ja registreeritud usulistele ühendustele (kokku 595) on 2 miljonit eurot. Toetuse taotlemist ja väljamaksmist reguleerib rahvastikuministri Riina Solmani 27. mail allkirjastatud määrus.

Milliste põhimõtete alusel jagatakse toetus erinevate usuliste ühenduste vahel?

Riina Solman: Toetuse eesmärk on aidata leevendada usuliste ühenduste ja rehabilitatsiooni, sotsiaalhoolekande ning laste- ja noortetööga tegelevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste majanduslikke raskusi, mis on põhjustatud koroonaviiruse levikust ja eriolukorra piirangutest. Sellega soovime tagada nende organisatsioonide jätkuva toimimise, aidates katta tavapäraste sissetulekute ärajäämisest tekkinud puudujääki, samuti tagada sujuva, minimaalsete tõrgetega ülemineku tavapärase toimimise juurde pärast eriolukorra lõppu.

Toetuse piirmäära arvestamisel võetakse aluseks eriolukorra kehtestamise aja seisuga koguduste ja neis teenivate vaimulike arvandmed ning usulise ühenduse tegevuse sotsiaal­ne mõju ühiskonnas. Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikute ja koguduste liitude puhul koosneb kirikutesse ja koguduste liitudesse kuuluvate koguduste toetus kahest komponendist: juriidilisest isikust koguduste arvust ja vaimulike arvust.

Eesti Kirikute Nõukogusse mittekuuluvate usuliste ühenduste puhul on koguduse toetuse piirmäär 1000 eurot koguduse tasustatava vaimuliku kohta. Kuni viie liikmega kloostri toetuse piirmäär on 3000 eurot, suurema liikmeskonnaga kloostri toetuse piirmäär on 10 000 eurot.

Abikõlblikud on kulud, mida kasutatakse tegevusteks: 1) mis soodustavad kogukonna tugevnemist – eelkõige rehabilitatsiooni, sotsiaalhoolekande ning laste- ja noortetööga seotud jätkusuutlikud tegevused; 2) mis toetavad toetuse saaja jätkusuutlikku toimimist ja leevendavad eriolukorrast põhjustatud majanduslikke raskusi, sealhulgas vaimulikele sellise tasu maksmine, mida ei hüvitata muudest meetmetest; 3) mis võimaldavad taotlejal välja arendada ja parendada infotehnoloogilisi lahendusi, osutamaks vaimulike teenuseid – eelkõige interneti vahendusel edastatavad jumalateenistused ja usuosadused; 4) mille abil loodav digivõimekuse kasv ja infotehnoloogiliste lahenduste parendamine avaldavad pikaajalist mõju taotleja toimepidevuse tagamiseks mistahes kriisiolukorras.

Milliste põhimõtete järgi jagatakse toetusi konkreetse kiriku konkreetsetele kogudustele, kiriku allasutustele ja kristlikele koolidele?

Taotlusi hindab rahvastikuministri käskkirjaga moodustatav hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad siseministeeriumi osakondade ametnikud. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja siseministeeriumile vormikohase taotluse, mis tehakse kättesaadavaks siseministeeriumi veeblilehel. Taotluse esitamise tähtpäev on 30. juuni.

Kirikuvalitsused ja koguduste liidud esitavad neisse kuuluvate juriidilisest isikust koguduste toetamiseks ühistaotlused, st ühes taotluses saab toetust küsida sellesse kirikusse või koguduste liitu kuuluvate koguduste, samuti kuni viie liikmega kloostrite jaoks. Lisaks saavad kirikuvalitsused ja koguduste liitude juhatused taotleda toetust enda, oma asutuste ja oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks asutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste jaoks.

Kirikuvalitsus või koguduste liidu juhatus otsustab kogudustele toetuse edasiandmise vajaduspõhiselt ning see edasiandmine peab toimuma asjakohases kirikus või koguduste liidus kehtiva korra kohaselt, läbipaistvalt ja mitte diskrimineerivalt.

Usuliste ühenduste põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate rehabilitatsiooni, sotsiaalhoolekande ning laste- ja noortetööga seotud tegevusi tegevad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad toetust taotleda 20 000 euro ulatuses.

Millal toetusi jagama hakatakse?

Taotlusi saab esitada 30. juunini. Seejärel hindab neid 10 tööpäeva jooksul hindamiskomisjon ning teeb rahvastikuministrile ettepaneku kas taotluse täielikuks või osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. 

Seejärel vormistatakse vastav otsus ministri käskkirjaga ning hakatakse sõlmima toetuse kasutamise lepinguid. 

Toetusi võib kasutada abikõlblike kulude katmiseks, mis on tehtud eriolukorra kehtestamisest kuni käesoleva aasta lõpuni.

Kätlin Liimets

Toetuse taotlemine EELKs

Konsistoorium esitab riigile koondtaotluse.

Taotletav summa on kuni 580 000 eurot, millest 20 000 on mõeldud EELK asutustele, mis tegutsevad sihtasutuste ja mittetulundusühingutena.

Hiljemalt 15. juunil esitavad koguduste vaimulikud, praostid ja kiriku asutuste juhid etteantud vormil konsistooriumile taotluse.  

Taotluses saab toetust küsida nende kulude katmiseks, mis on tehtud vahemikus 13.03.–31.12.2020 ja mille tõenduseks on juba taotluse hetkel olemas vastavad kuludokumendid või on kuludokumentide saamine kindlalt ette prognoositav.

Kes tähtajaks konsistooriumile vormikohast taotlust ei esita, jääb EELK koondtaotlusest välja.

Koondtaotluse rahuldamisel ja toetuse laekumisel (hiljemalt augustis) kannab konsistoorium toetuse saajale üle taotletud summast 80%.

Ülejäänud 20% laekub toetuse kasutamise aruande ja dokumentide esitamisel.