Koraaliõhtul ehitati laulusilda

7.–14. augustini toimus Tartus Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu (IAH) 23. kongress. Tegemist oli rahvusvahelise üritusega, mille korraldas Rahvusvaheline Hümnoloogia Ühing koos Eesti Hümnoloogia Seltsiga.  Kongressi raames peeti Peetri kirikus koraaliõhtu.Läbi usupuhastuse oleme saanud teadmise, et jumalateenistus on terve koguduse asi. Rahva laul ja rahvakeelne laul on ikka luterlikus kirikus au sees olnud. Jumalasõna laulu kaudu on mõjus ning arusaadav paljudele. Sellest mõjust said osa kongressi  raames toimunud koraaliõhtule tulnud.
Koraaliõhtut juhtis õpetaja sir Alan Luff, Suurbritannia Kirikumuusika Gildi asepresident. Organistina näitas oma suurepärast eelmängude looja ja koraalisaatmise oskust Ene Salumäe. Lauldi üheskoos erinevate ajastute ja maade kirikulaule erinevates keeltes, kaasa arvatud üht eesti kirikulaulu eesti keeles. Selleks lauluks oli korraldajate tahtel «Elu on kui meri» (KLPR 336).
Tartu Peetri koguduse õpetaja Kalle Mesila tervitas koraaliõhtu külalisi kaugelt ja lähedalt, viidates laulusillale, mis on tugevam rauast, kivist või betoonist ehitatud sillast. Laul, elav, koha peal sündiv muusika, on sillaks inimese ja Jumala vahel.
Kuulsa eestlase Johann Köleri maalitud altarimaalilt vaatas Kristus avakäsi laulusilla ehitajate peale. Rahvusvahelisele koraaliõhtu osalejaskonnale  oli abiks oikumeeniline lauluraamat «Unisono», mida korraldajad lahkelt kirikulistele jagasid.
Jumalasõna ja laulude vaheldumine lõi õhtule mõnusa rütmi. Muu hulgas kõlasid ka luteri kirikus käijatele tuttavad «Su poole Issand südamest» (KLPR 215), «Oh võtkem Jumalat» (KLPR 141) ja luteri kiriku hümnina tuntud «Üks kindel linn ja varjupaik» (KLPR 163). Ehitati ka ajastutevahelist laulusilda: valik algas sajanditetagusest laulupärandist 20. sajandi heliloojate lauludeni.
Teelolijatena ei tea me kunagi, millal meie sillad päriselt valmis saavad. Aga loodetavasti kõnetas Jumal laulu kaudu neid, kelle hing ja süda selleks valmis olid. Soli Deo Gloria – laulgem Jumala auks!