Koolirahu saab kirikust

Kirikukellade kajades kutsuti septembri esimesel päeval Raplamaa kaheksas kirikus lapsi alustama kooliaastat koolirahu kontserdiga.
Rapla, Hageri, Juuru, Märjamaa, Vigala, Käru, Järvakandi Pauluse ja Lelle kirikus astusid üles ansamblid, et anda edasi oma muusikaline sõnum kõigile kooliteele minejatele.
Koolirahu kontsertide projektijuht Elke Unt ütles, et idee on välja kasvanud Rapla kirikumuusikafestivalist neli aastat tagasi, saanud nüüdseks iseseisvaks ettevõtmiseks ja laienenud Raplast kogu maakonda. Projekt tugineb maakonna koolide, kirikute ja omavalitsuste vahelisele koostööle. Ta märkis, et kontsertidega püütakse lisada 1. septembrile pidulikkust, mida see tarkusepäevaks nimetatud päev ka väärib.
Koolirahu kontsertidega tahetakse lastele tutvustada eheda muusika ilu läbi vanamuusika, rahvamuusika või kaasaegse muusika, mille aluseks on vaimulik tekst või elulised teemad nagu armastus, ebaõnnestumine, mure, pettus, rõõm jmt. Elke Unt usub, et muusika kaudu on võimalik õpetada lapsi austama esivanemate traditsioone, aidata säilitada identiteeti ja suurendada armastust kodukandi ja selle väärtuste vastu.
Toimunud kontserdid andsid lastele võimaluse suvevaheaja järgselt koguneda mõtiskluseks, et peatuda ajas ja mõelda pisut, enne kui kooliaasta oma tõsiduses hoo sisse saab. Ühtlasi selgitati lastele «rahu» mõiste eri varjundeid – kodus, koolis, kirikus ja maailmas üldse. Kohalikud vaimulikud kuulutasid kirikus välja koolirahu.
Ansambel Triskele pakkus Raplas ja Järvakandis väikest ülevaadet Eestimaa eri paikadest pärit vaimulikust lauluvarast. Sootuks erinev oli muusika, mida oma kuulajaile Hageri kirikus pakkus ansambel Noorkuu. Kõlasid kaasaegsete poplugude töötlused ja klassikaline muusika.
Vanamuusikaansambel Rondellus esitas Juurus keskaja ja renessansiaja muusikat. Ansambel Vara astus Märjamaal üles regilauludega, Anu Taul esines koos sõpradega Käru kirikus ja sealsed lapsed said kuulda laule suvest, rõõmust, kodust ja sõprusest. Lelle õigeusu kirikus kõlasid traditsioonilised viisid EAÕK koorilt.
Vigala kirikus esines ansambel Virre, kelle repertuaaris on peamiselt rahvaliku viiulimuusika seaded; ent leidub ka vaimulike rahvalaulude seadeid, mida seekord Vigalas esitatigi ja mis oma hoogsuse ja rütmiga panid kirikurahva vaimustunult kaasa elama.
Elke Unt ütles veel, et sellest kooliaastast hakatakse Rapla ja Kohila vallas tutvustama rahva- ja kirikukalendri kultuuriajaloolisi tavasid ja tähtpäevi. Programmi viiakse läbi koostöös valdade juurde moodustatud kultuurikomisjonidega ja sinna on kaasatud lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad, loodusrändajad, kunsti- ja käsitööasjatundjad, tegevuspaigaks on kohalik kirik. Järgmine ettevõtmine on planeeritud mihklipäevaks, mil peaks aset leidma lauluvõistlus «Inglid ja imed».
On hea, et lastel oli ka tänavu võimalus alustada kooliteed kodukirikust, kus meeliköitva kontserdi kaudu pakuti lastele kõige kauni, ühise ja hea äratundmisrõõmu ning aidati läbi elu, iseenda ja teiste inimeste mõista armastuse, aja, sõna ja rahu laiemat tähendust.
Meeli Pärtelpoeg