Koolide esindajad ühistöö süvendamisest

Pirita kloostris kohtusid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) kutsel teoloogilist haridust andvate kõrgkoolide esindajad, et arutada võimalikku lõimumist.
Oma esindaja saatsid kohale kõik õppeasutused: Tartu Ülikooli usuteaduskond, EELK Usuteaduse Instituut, EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar, EMK Teoloogiline Seminar, Tartu Teoloogia Akadeemia ja EAÕK Püha Platoni Seminar. Arutelu küsimuseks oli, kas ja kuidas on võimalik teha koostööd teoloogilise hariduse jätkusuutlikkuse nimel.
EKNi teoloogilise komisjoni esimees dr Eerik Jõks vahendas Eesti Kirikule, et tegelikult tõstatati see küsimus Eesti teoloogiliste kõrgkoolide ümarlauas juba 2005. aastal. «Oli selge, et olud lähevad kitsamaks, õppureid jääb vähemaks ning igal juhul oleks mõistlik mõelda lõimumisele,» meenutab Jõks. Anti aru, et Eesti kõrghariduses aset leidvate muudatuste tõttu on vältimatult vajalik tegelda jätkusuutlikkusega.
Hindamisnõukogult tulid alarmeerivad signaalid, et koolide õppekavad ei pruugi leida akrediteerimist. Juba toona oli aktuaalne küsimus, kas kõik teoloogilised koolid suudavad jätkata eraldi struktuuridena. Peeti mõistlikuks süvendada üksteist toetavat koostööd, näiteks koostada ühine koolideülene õppekava.
«Et tõestada riigi ees oma akadeemilist suutlikkust ning praktilist vajalikkust, oldi üldiselt ühte meelt, et lõimumine ehk senisest tihedam koostöö on eksisteerimiseks vajalik,» kinnitas Eerik Jõks kohtumisest kokkuvõtet tehes. Samas rõhutati, et lõimumise hinnaks ei tohi kujuneda hoop identiteedile. On selge, et kool, mis valmistab ette kaadrit oma kirikule, peab säilitama konfessionaalse identiteedi.
Teoloogiliste kõrgkoolide koostööd käsitleva töörühma nõupidamisel võeti vastu kokkulepe, millega minnakse edasi EKNi detsembrikuu töökoosolekule. Usuteaduse instituut jätkab uuest aastast rakenduskõrgkoolina. Eesti vanimast katkematult tegutsenud erakõrgkoolist saab praktilise suunitlusega õppeasutus, kus teadustöö asemel pööratakse suuremat rõhku praktikale.
Liina Raudvassar