Konverents viis mõtted minevikust tulevikku

Tallinnal on mere poolt vaadates imeline panoraam, mille moodustavad kaunid kirikutornid. Toomkoguduse XII konverentsil just kirikutornidest kõneldi.

Läinud reedel toimunud konverentsil „Tallinn – tornide linn“ olid kõneks 13. sajandist pärit kolm kirikut: toomkirik, Niguliste ja Oleviste – tänaste teadmiste kohaselt on nad kõik seotud olnud kaupmeestega. Oma vanuse poolest on nad võrreldavad näiteks Kölni toomkirikuga, tõi oma ettekandes välja koguduse abiõpetaja Joel Siim.

Vaene piiskop

Joel Siim kinnitas ettekandes „Et teha enesele nimi“, et Tallinna piiskop oli omal ajal Tartu ja Lääne-Eesti piiskopiga võrreldes vaene – tal polnud maad –, Tartu toomkirik oma kahe torniga oli suurem ja imposantsem. Tallinna piiskopil puudus ilmalik võim ja nii ehitati Läänemere idakaldale üks väiksemaid toomkirikuid Euroopas. Kirikut mainiti esmakordselt 1219, praegune barokne kirik valmis 1240 ja jääb linnapildis pigem tagasihoidlikuks, sest seal domineerivad kaupmeeste kirikud.

Kirik on küll piiskoplik, ent siiani pole pühakojast leitud vihjet piiskopi vapile. Vastupidiselt kehtinud tavale tasusid siinse toomkiriku ehituse eest kaupmehed. Toomkirik on linnas vanim pühakoda, ta ühendab erinevaid stiile ja tema uurimine jätkub. Praegune torn ehitati ajavahemikul märtsist 1778 kuni detsembrini 1779 ja praegu on käsil tornikiivri uuendamine. 

Välja oli kuulutatud ka arhitektuuriajaloolase Boris Duboviku ettekanne, kuid esineja oli haigestunud ja sel aastal tehtud töödest lähemalt rääkis hiljem kunstiajaloolane Juhan Kilumets. Välja tahaks tuua kaht mõtet, mis iseloomustavad mitte ainult toomkirikus toimuvaid töid. Kirikute taastamise puhul on oluline kogemus + loomingulisus + soov seda teha.

Tulekahjudest vaevatud

Ülevaate Oleviste kiriku loost andis Tallinna läbi ja lõhki tundev arhitektuuriajaloolane Ants Hein. Oleviste kirikut on esmakordselt mainitud 1267, see on toomi ja Niguliste kõrval noorim. Kiriku ülemine ots on korduvalt põlenud, kuid pühakoja 3,2 meetri paksused müürid on säilinud. Pärast 1433. aastal linnas olnud suurt tulekahju, mis jättis kiriku varemetesse, ehitati see üles ja suuremana. Teada on, et 1446 tuli Tartust torniehitaja puusepp Johann Grunde. Torn olnud väga kõrge, Lääne-Euroopas üks kõrgemaid, ja olnud kaetud tinaplekiga. Torn püsis umbes kakssada aastat.

Kirikule sai saatuslikuks äike. Välgutabamusest 1625 põles torn maha, kirik ehitati üles, kuid geograaf Adam Oleariuse reisikirjas on pildil Oleviste kirik inetu tömbi telkkiivriga. Reisikiri ilmus 1639. Huvitav oli fakt, et esimene uudis Eestimaalt ilmus Marahwa Näddala-Lehes 1821. aasta 1. numbris ja see oli Tallinnas 16. juunil 1820 olnud Oleviste kiriku tulekahjust. Kuna linn oli vaene, siis arvati, et kirikut enam üles ei ehitata. Arvamus oli ekslik ja kuna Tallinnast oli saanud Venemaa moodne suvituslinn, hakati kirikut taastama.

Tsaar määras ka kaks nõudmist: tornikiivri kõrguseks peab olema 64 meetrit ja üks sentimeeter ning kukk tuleb asendada ristiga. 1828 hakkas ehitus pihta ja kahe aasta pärast olid kirikul juba võlvid. Ehitus oli nii korralik, et kui 1931 jälle välk torni lõi, ei pääsenud kustutajad küll tulekoldele ligi, kuid torn ei kukkunud alla.

Oleviste kirikust veel niipalju, et kolmel korral on pühakoda täiesti maha põlenud ja kaheksal korral on pikne süüdanud selle torni. 

Pöörane idee

Niguliste kiriku tulevikust kõneles konverentsil Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret. Ei ole Nigulistegi ajalugu kulgenud õnnetusteta, kui meenutada 1944 märtsis saadud mitut tabamust. Õnneks olid kirikus asunud Rode altariretaabel ja Notke „Surmatants“ varjul Järlepa mõisas. Pärast sõda kaaluti varemete õhkimist, kuid kartusel, et torn võib teistele hoonetele peale kukkuda, loobuti plaanist. Mäletame veel 1982 toimunud põlengut, mida ettekandja nimetas õnnelikuks õnnetuseks. Väide tundub ootamatu, aga Saaret kinnitas, et torn oli halvasti ehitatud ja kui see alla kukkunuks, võinuks kahju olla isegi hullem. 

Iga sajand on kirikule lisanud midagi, uut imet saab näha juba järgmisel aastal. Nimelt tuleb kirikusse ümara kujuga klaasist lift. Siis saab ka 16 meetri kõrgusele torni jalgsi minna ja läbida 233 trepiastet, et Tallinna linnapilti näha. Praegu on käimas avamiseelne ettevalmistus. Kuigi esimesed teated Niguliste kirikust pärinevad aastast 1230, on temas oskuslikult ühendatud minevik ja moodne tänapäev.

Rita Puidet

Esimesed kirjalikud teated pärinevad Tallinna toomkirikust aastast 1219, Niguliste kirikust 1230 ja Oleviste kirikust 1267.