Kõneldi kristlikest väärtustest

Riigikogu konverentsisaalis peeti neljandat kristlike väärtuste konverentsi teemal «Kristliku rahvuskultuuri tulevikust».
Arutlusel olid teemad, kuidas on väärtustatud ja kaitstud meie rahva kristlik kultuuripärand, millise pildi annab kristlikust kultuurist kool, kuidas on tagatud muinsuskaitsealuste pühakodade säilimine.
Et Tallinn ja Turu saavad Euroopa kultuuripealinnadeks, toimus konverents koostöös Soome kultuuri- ja usundifoorumiga Fookus. Eesti-poolsed korraldajad olid EELK ja siseministeerium. Avasõnad ütles peapiiskop Andres Põder, sõna võtsid president Arnold Rüütel, regionaalminister Siim Kiisler ja Ilari Rantakari Soome välisministeeriumist.
Usuõpetus tugineb õpilase uskkonnale
Usuõpetusest Soomes rääkis Pekka Iivonen Soome haridusministeeriumist. Usuõpetus tugineb usuvabadusseadusele, mis sätestab, et igal õpilasel on õigus saada oma uskkonna usuõpetust. Nii on Soome haridusministeeriumi usuõpetuse programmis esindatud 13 erinevat uskkonda, kusjuures 94% õpilastest õpib luterlikku, 1,5% ortodoksset ja 1,5% islami õpetust. Õpperühmas peab olema vähemalt kolm õpilast. Eesmärk on neis kõigis ühine.
Iivonen rõhutas, et kooli usuõpetuse eesmärgiks ei ole õpilast usklikuks teha. Muusikat ei saa õppida pelgalt muusikast lugedes, nii on ka usuga. Ta märkis, et usuõpetuse programme tuleb arendada, kuid kooli peab see jääma. Alternatiiviks usuõpetusele on maailmavaateõpetus, mida õpib 3% ehk 24 000 õpilast.
Dr Vesa Hirvonen Ida-Soome ülikoolist rõhutas, et usuõpetuse tuginemisel õpilase oma uskkonnale on ka kultuuriline ja pedagoogiline taust. Oma usk kinnitab noore identiteeti. Mõistes oma usku, hakkavad nad ka teisi uske mõistma.
Pühakodade rahastamine riigi ja omavalitsuste eelarvest oli muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu teema. Kui selle programmiga seitse aastat tagasi alustati, siis arvati, et kogumaksumuse maht oleks umbes 633 miljonit krooni tollaste hindade alusel. Uustalu rõhutas, et see summa ei ole riiklik otsus, vaid üksnes oletatav maht. Investeeringute raames restaureeritakse eelkõige katuseid. EELK pühakodadest on remondiraha saanud 61.
Koguduste taotlused ja eraldatav summa on väga erinev. Kui 2009. aastal taotleti 74 miljonit krooni, siis raha jagati 10,8 miljonit. 2010. aasta summa 9,7 mln krooni on sama suur kui algusaastatel. Lisaks pühakodade rahastamise riiklikule programmile on raha eraldanud ka kultuuri- ja siseministeerium. Tuleval aastal on kavas tegelda kirikute kindlustamisega. Küsimus on ka, mis on prioriteet, kas tühjad või aktiivse kogudusega kirikud.
Usk on pigem ajalooline
Kristlusest põhikooli uues õppekavas rääkis dr Olga Schihalejev Tartu ülikoolist. Uues õppekavas on väärtuskasvatusele rohkem rõhku pandud. Religiooni osa on ajaloos, geograafias, inimeseõpetuses ja keeltes. Kuid kristlust tegelikult ei mainita. Kui on juttu lihavõtetest või jõuludest, siis ikka kui rahvakalendri tähtpäevadest. Ajalugu 5., 6. ja 7. klassis käsitleb ka Vana ja Uue Testamendi sündmusi, kiriku osa keskajal ja reformatsiooni. Schihalejev rõhutas, et ristiusu käsitlus ajaloos on väga põgus, mõisteid pole lahti seletatud. Õpilastele jääb mulje, et usk on pigem ajalooline, seotud teatud rahvustega, teiste kultuuridega. Mida lähemale ajaloos tänapäevale, seda vähem on usust juttu. Ent tunni teeb siiski õpetaja!
Traditsiooniliselt saavad konverentsil oma arvamuse öelda erakondade esindajad. Sõna võtsid Igor Gräzin reformierakonnast, roheline Aleksei Lotman, keskerakondlane Rein Ratas, Mart Laar IRList, Lauri Vitsut Rahvaliidust, sotsiaaldemokraat Rein Einasto ja kristlik demokraat Peeter Võsu.
Kuulajate ees toimunud minidebatt riigikogu stiilis pani publiku käsi plaksutama, kutsus esile naerupahvakuid ja sekka ka nõutuid õlakehitusi. Usu tähtsust mõistsid kõik, ka Aleksei Lotman, kes end agnostikuks tituleeris. Debati võib kokku võtta Mart Laari sõnadega: «Usk on elus ja ei ole meie maailmast kuhugi kadunud. Austatud usklikud, tuleme kapist välja!»
Tiiu Pikkur

Kristlike väärtuste konverentsid
2005 – Kristlikud väärtused Eesti poliitikas
2006 – Perekonna vaimne alus
2008 – Ühiselt ehitatud riik
2010 – Kristliku rahvuskultuuri tulevik