Kõneks kiriklik haldusreform

Viru praostkonna sinod kogunes 5. aprillil Haljalasse, et keskenduda küsimusele, kuidas jätkata.

Päev algas jumalateenistusega Haljala karge sisekliimaga kirikus, mille interjööris pälvis tähelepanu ajutine paekividest laotud altar ja tellingud ehituskilega eraldatud kooriruumis. Pärast teenistust tegi pastor loci Margit Nirgi kirikulistele ringreisi pooleliolevate tööde tutvustamiseks 14. sajandist pärit pühakojas.
Koosolekuks rahvamajja siirdunud sinodisaadikuid tervitas Haljala vallavanem Leio Aadel, konsistooriumi esindajatena võtsid sinodipäevast osa piiskop Tiit Salumäe (pidas seitsmele kavapunktile üles ehitatud ettekande) ja kantsler Andrus Mõttus (rääkis oma ettekandes kantsleri rollist kiriku majandusküsimustega tegelemisel).
Koosolekut avades kinnitas praost Tauno Toompuu, et sinod on otsustusvõimeline. Koosoleku abijuhatajaks valiti kohaliku vallavolikogu liige Margus Punane, protokollis praostkonna sekretär Tiiu Kadarik.

19 kogudust
Möödunud aruandeaastast olulisemat esile tõstes nimetas praost Toompuu, et jätkusid vaimulike kohtumised.
Sinoditevahelisel ajal on praost koos praostkonna sekretäriga külastanud peaaegu kõiki praostkonna kogudusi eesmärgiga tutvuda kirikupiirkonna rõõmude ja muredega. Toimunud on ka üks praostkondlik visitatsioon Simunasse, kus koos praostkonna nõukogu ja piiskop Einar Soonega tehti soovitused edasiseks toimimiseks.
Praostkonna 19 kogudust on üsna erinevad. Ka oma majanduslike näitajate poolest.
Haljalas jätkuvad kiriku restaureerimistööd, milleks vahendite leidmiseks väljastpoolt kogudust on kujunenud oma sponsorite ring.
20-liikmelise tuumikuga Iisaku on maakogudus, mis väärib esiletõstmist tubli palveelu poolest. Illuka on küll väike, aga kohalikus kogukonnas oluline. Ilumäe kogudusel on erinevalt teistest kogudustest sõpruskogudus Eestis – Nõmme Rahu, kelle liikmetega hoitakse tihedat kontakti.
Jõhvis, pikki aastaid praostkonna suurimas, otsitakse põhjust, miks liikmesannetajate arv on järsult kukkunud.
Kadrina õp Meelis-Lauri Erikson jätkab valla internetilehe ja Pereraadio võimaluste kasutamist kuulutamiseks. Kord kuus alustas ilmumist koguduse leht Eluläte.
Kunda koguduse elu on elavdanud kiriku lähistele rajatud intellektipuudega inimestele mõeldud keskus, mille klientuur osaleb jumalateenistustel.
Käsmu kogudus on praostkonna parimas korras olevaid kogudusi, nii majanduslikult, kirikuhoone korrasoleku kui ka vaimuliku elu erksuse poolest. Lüganuse kirik on kogukonnas nähtav.
Praostkonna noorima, Narva koguduse (asutatud 2. septembril 2016) liikmeskond jaguneb kolme keelerühma vahel nõnda, et umbes poole kogudusest moodustab eestikeelne osakogudus, ülejäänud poolest kaks kolmandikku on venekeelne ja kolmandik soomekeelne osakogudus. Narva-Jõesuu koguduses on käivitunud pühapäevakoolitöö. Pühajõe kogudus tuleb toime tänu Toila valla ja sõpruskoguduste toele. Rakvere kogudus rõhutab oma rikkust vabatahtlike kaasteenijate poolest.
Simuna koguduses on organist Ainar Ojasaare eestvedamisel algatatud Gustav Normanni nimeline orelifestival.
Tamsalu koguduses, kus oma õpetaja puudub, teenis kaasa Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik. Tudulinna kogudus koguneb oma kaunis Rahu kirikus üks kord kuus.
Viru-Jaakobi koguduses tuntakse muret selle üle, et ei õpetaja ega ükski koguduse juhatuse liige ei ela kohapeal.
Viru-Nigulal on kinnisvara, mis annab tulevikuks kindluse. Väike-Maarjas kurdetakse majanduslikku jõuetust.

Teenimispiirkondadeks
Praost alustas ettekannet: „Peaväljakutseteks on esiteks koguduste vaimulik teenimimine ning kaadriküsimus ja teiseks koguduste majanduslik hakkamasaamine.“ Ta toonitas, et klassikalises mõttes on majanduslikult suutlikud vaid Jõhvi ja Rakvere kogudus, kes suudavad oma vaimulikule palga maksta. Teistes kogudustes, kus vaimulik elab kohapeal, kasutatakse õpetaja töötasu maksmiseks kõrvalist abi.
Praost näeb lahendusena koguduste liitmist: „Praostkonna 19 koguduse asemel võiks olla kuus teenimispiirkonda, mida juhiks igaühes üks õpetaja, kellele vastavalt vajadusele lisanduks üks või mitu abiõpetajat või diakonit.“ See, kas need teenimispiirkonnad peaksid tekkima kogduste liitumise teel või muul moel, on tema sõnul juba seadusandlusest tulenev tehniline küsimus.
Praostile meeldiks koguduste liitude variant, kus liituvad kogudused säilitavad oma iseseisvuse, sest kihelkonnakogudused on pika ajalooga ja identiteedikandjatena inimestele olulised.
Tauno Toompuu nentis, et kirikuhalduse läbiviimiseks ei saa lahendusi leida arvuti taga istudes arve liites ja lahutades ning kaardi peale koguduste piire joonistades. „Iga koguduse taga on reaalsed inimesed oma mõtete ja soovidega. Ent selge on see, et praegusel kujul ei ole meie kogudused elujõulised ja kui tahame homme alles olla, tuleb täna otsused langetada,“ sõnas ta. Ta väljendas lootust et konsistoorium loob sellised seadusandlikud lahendused, millega taolisi muudatusi oleks võimalik teha.

Täiendus põhiseadusesse
Teemal „Koguduste liitumine. Milleks? Kuidas?“ pidas sisuka ning auditooriumi elavasse arutellu haarava ettekande külalisena Märjamaa õpetaja Illimar Toomet, kes üksikute märksõnade – vaimulik elu, juhtimine, majandus – haaval vaagis küsimust, milline võimalik kasu ja/või kahju kaasneks koguduste liitmisel.
„Meie ülesanne on kuulutada Jumala sõna. Peame küsima, kas koguduste liitmine aitab sellele kaasa,“ tõi Toomet näite. Kuidas jõuda selleni, et kiriku uks oleks palvelisele lahti. Ka siis, kui koguduses oma õpetaja puudub. „Kust leida inimene, kes õpetaja puudusel hoiaks kiriku ukse lahti, loeks jutluse ja palve, laulaks,“ küsis esineja, arutledes, kas koguduste liitmine aitaks leida selliseid inimesi.
Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kalduri ettepanekul võeti päevakorda lisapunktina abielu termini täpsustuse küsimus, lähtudes peapiiskopi algatusest defineerida abielu Eesti põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise liiduna. Väikese arutelu järel, kus kostus ka nördinud hääli, et sinodisaadikud ei ole saanud eelnevalt küsimust oma valijatega läbi arutada ning vajavad selleks aega, otsustati siiski ettepanek hääletusele panna, kusjuures sõnastuse osas võeti aluseks Lääne sinodilt õp Illimar Toometi sõnastus. Ettepaneku poolt oli kandev osa saadikutest, vastu oli üks ja erapooletuks jäi kaks sinodisaadikut.
Liina Raudvassar