Kolme riigi kodanikud kahe passiga

EELK misjonipäevade aegu said Life’i laagris kokku noored Eestist, Venemaalt ja Soomest.

Eestis elava noore kristlase suvi ilma laagriteta on kui suvi ilma jäätiseta – nagu suvi ikka, aga kõige ilusam osa on puudu. Õnneks ei pea nii olema ning ka augustikuu keskel sai laagrikott pakitud ja bussiga Life’i loovlaagrisse sõidetud.

Life’i laager
Life’i laager on kristlikel väärtustel põhinev loovtöö laager, mis toimus sel aastal neljandat korda. Kui muidu eelmistel aastatel täideti kunstiga Läänemaa, siis sellel aastal oldi Põlvas, kus paralleelselt laagriga toimusid ka misjonipäevad «Kae’ üles!».
Laagris oli võimalus leida endale kuue töötoa seast meelepärane. Valida sai ülistustantsu, moderntantsu, breiktantsu, muusika, meedia või maalimise vahel. Laagri lõpus toimus töötubade ühiskontsert, kus laagriliste ja külaliste ette toodi kõik viie päeva jooksul õpitu.
«Laagri uba on selles, et me tahame noortele rõhutada ja näidata, et nad saavad nende huvide ja andide kaudu, mis neil on, teha Jumala riigi tööd ning et kunst ja usk ei ole lahus. Kõikide andidega on võimalik teenida jumalat. Laagris on tähtsal kohal ka Jumala tundmaõppimine ja noorte usu kasvatamine ühiste programmide ja osaduse kaudu,» ütles laagri üks peakorraldajatest Sirli Lend.
Neljapäeval Põlvas jalutades võis kohata kolme noortegruppi, kes kandsid kaasas kaamerat.

Meedia kolmes keeles
Võis jääda arusaamatuks, mis rahvusest noortega tegu on. Kuulda oli nii eesti, inglise, vene kui soome keelt, sest igal aastal on Life’i laagris külas olnud ka Plussmeedia sõbrad ning partnerid Venemaalt ja Soomest, kes kõik tegelevad kristliku meediatööga.
Noored said meedia töötoas kolme gruppi jagatuna võimaluse teha lühifilmi, mis põhines erinevatel piiblilugudel Jeesuse õpetusest. Koos mõeldi välja süžee, jagati rollid, filmiti ja monteeriti.
Järgmisel päeval osaleti fotograafia töötoas, hüpati kaamera ette, tehes reportaaži misjonipäevadel, ning pandi proovile oma ajakirjanikuoskused, kirjutades laagrist artikli oma riigi ajalehte. Kuid miks meil on vaja sellist rahvusvahelist koostööd? Laagri juht ja Plussmeedia peatoimetaja Joel Reinaru vastas sellele küsimusele ilusasti: «Sest ükskord taevas oleme nagunii kõik koos ja hea on juba ära harjuda siin maa peal. Jumalal on hea meel näha, kui tema lapsed on koos, hoolimata riigipiiridest ning keele erinevustest, sest just siis tuleb Püha Vaim veel kirkamalt esile.»

Kahe riigi kodanik
Laagris osalejana võin öelda, et selles laagris on tõeliselt hea olla. Siin antakse võimalus teha seda, milleks on noorel and ning mida talle meeldib teha koos Jumalaga ja inimestega tema kõrval, kes kõik on ühe ja sama armastava Jumala lapsed. Hoolimata keelelistest erinevustest või oskustest. Sest tegelikult on meil kõigil taskus kaks passi – oma kodumaa ning Jumala riigi pass. Nagu ütleb ka rida ühest laulust: «Tean ju, kuhu poole mu teekond viib, olen kahe riigi kodanik».
Hanna Maria Salong