Kogudustes tegeldi ka rahaasjadega

Aasta lõpus ei tegelnud meie kogudused sugugi ainult jõulupühade väärika tähistamisega, vaid ka palju asisemate küsimustega.

Nagu ikka, tuletati inimestele meelde, et nad ei unustaks tegemata oma iga-aastast liikmeannetust. Mõned kogudused olid aga kimpus kiriku keskkassa maksude võlgnevusega.
Õpetaja Kristjan Luhamets ütles, et tema hoole all olevates kogudustes on inimesed olnud usinad annetama. Tartu Pauluse koguduses oli keskmine liikmeannetus 49 eurot ning Kursi koguduses 52, samal ajal kui EELK keskmine oli 39 eurot. «Pole kahtlust, et koguduseliikmete südames on palju ohvrivalmidust ja armastust oma koguduse vastu,» nendib Luhamets. «Ohvrivalmidust mõjutavad tänulikkus Jumala vastu ja usaldus nende suhtes, kes on seatud otsustama koguduse majanduslike vahendite kasutamise üle.» Küllap mängib oma rolli aga ka see, kui lähedast sidet inimene oma kogudusega tunneb.
Aasta liikmeannetused-maksud on koguduse jaoks päris oluliseks sissetulekuallikaks. Tartu Pauluse koguduse puhul moodustavad need 21% ja Kursis 27% kõikidest sissetulekutest. Võrdluseks: pühapäevaste korjandustega saadi Tartus 17% ja Kursis veerand tuludest.

Hädas võlgadega
Mõned kogudused olid rahaasjadega rohkem hädas. Nii pälvis mullu novembris mu tähelepanu ühe EELK koguduse Facebooki-lehel ilmunud üleskutse võtta eestpalvesse võlgnevused konsistooriumi ja praostkonna maksude tasumisel.
Konsistooriumi avalike suhete spetsialist Kalle Kõiv kinnitab, et tegelikult pole makseraskused sugugi levinud. Aasta lõpus näiteks oli võlgu vaid kuuel EELK kogudusel. Kõivu sõnul on võlgnevuste põhjused erinevad, kusjuures ei saa sugugi öelda, et tegemist on põhiliselt väikeste ja vaeste koguduste probleemiga.
Kogudused maksavad konsistooriumile kirikukassa- ja solidaarsusmaksu, mis on vastavalt 10% ja 5% liikmeannetustest saadud tulust. Kokku moodustavad need tervelt veerandi kirikuvalitsuse sissetulekutest.
«Kahtlemata on tegemist olulise osaga, ilma milleta konsistoorium põhikirjas sätestatud ülesannete täitmisega toime ei tuleks,» nendib Kõiv. Solidaarsusmaksu tulud lähevad seejuures keskkassasse, mille kaudu toetatakse kogudusi vaimulike palkade maksmisel. Kirikukassamaks aga ei ole seotud eelarve kindlate kuluartiklitega.
Kõivu sõnul tuleks maksude tasumisega hätta jäänud kogudusel esitada avaldus maksetähtaja pikendamiseks. «Paljudel kogudustel laekub suurem osa liikmemaksudest aasta teisel poolel, mis raskendab maksude tasumist aasta esimesel poolel. Maksetähtaegade pikendamisel saab kogudus jaotada kvartaalselt makstavad summad vastavalt oma tulude laekumistele,» selgitab Kõiv.
Ka võlgade eestpalvesse võtmine on tema hinnangul igati õige ja põhjendatud. «Küll aga tuleks olla ehk rohkem avatud palve vastustele. Teinekord võib lahendus olla lähemal, kui oskame arvata. Püüd parandada ja edendada oma koguduse majanduselu motiveerib ka teisi aitama ja panustama,» rõhutab Kõiv.
Kogu kirikurahval on aga hea teada, et meie oludes mängivad vabatahtlikud annetused päris suurt rolli nii üksikute koguduste kui kogu EELK kulutuste katmisel.
Rain Soosaar