Koguduste lood on osa ajalootervikust

Teemale «Kohalooline perspektiiv Eesti kirikuloo uurimises» keskendus 23. mail Tartu ülikooli ruumes toimunud Eesti Kirikuloo Seltsi ettekandekoosolek.

«Ajal, mil igal aastal ilmub mitmeid uurimusi koguduste ja kihelkondade ajaloost, on õigustatud analüüsida, milline on nende roll Eesti kirikuloos ja selle uurimises,» avas koosoleku usuteaduskonna dekaan dr Riho Altnurme.
Lisaks neljale lühiettekandele üksikkoguduste ajaloo autoritelt ja toimetajatelt tõstatati koosolekul mitmeid küsimusi. Näiteks, mis vahe on ajalool ja kodulool ning kuidas tõmmata piir professionaali ja asjaarmastaja tegevuse vahele; kas ja milline võiks olla kirikuloo seltsi roll kohalooliste uurimuste koostamisel (nõuandev, järelevaataja, toetav).

Igal kogudusel on ajalugu
Paldiski Nikolai koguduse ajalugu aastatel 1769–2012 käsitlevat raamatut «Piiskopi ja keisri kaitse all» tutvustades tunnistas autor Merle Prass-Siim, et kui Paldiskist on ilmunud mitmeid paikkonna loodust ja ajalugu tutvustavaid raamatuid, siis kohaliku luteri koguduse osa on nendest suuresti välja jäetud. Tema sõnul jäi mulje, et kirikul puudubki ajalugu.
Juba põgus sisenemine internetipõhisesse otsingumootorisse andis aimu aga vastupidisest ning kinnitas Paldiski õpetaja Merle Prass-Siimu veendumust, et aines väärib raamatusse talletamist.
EELK arhivaar Janis Tobreluts rääkis «Simuna kirikukroonika 1692–1919» toimetamise mahukast, problemaatilisest, ent huvitavast tööst.
Sisuliselt on tegemist allikapublikatsiooniga. Ajalooarhiivis tallel seisev saksakeelne kroonika on 1980ndatel tollase Simuna sovhoosi tellimusel eesti keelde tõlgitud. Tegemist on aga referatiivse nn toortõlkega. Tobrelutsul tuli originaal kõrvutada aastatetaguse tõlkega, leida kaasaegsele terminoloogiale sobilik eestindus ning varustada isikud õigete nimekujude ja elulooliste daatumitega.

Ajalugu küll, aga mitte päris
Mitmeid eesti õigeusu kogudusi uurinud usuteaduskonna doktorant Toomas Schvak tõstatas küsimuse, kuidas suhtuda uurimustesse üksikkogudustest. «Koguduse ajaloo uurimine ei ole justkui päris ajalugu,» märkis ta, lisades, et eesti keeles on omandanud sõna «kodulugu» suisa negatiivse tähenduse. Doktorandi meelest on selline suhtumine ülekohtune, sest just kohalooline uurimus saab avada ka neid tahke, mida laiemat pilti haarav ajalookäsitlus ei tee.
Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets esitles enda koostatud trükist, mis valmis mullu Urvaste kiriku esmamainimise 600. aastapäevaks. «See raamat võiks anda inspiratsiooni tõsisemaks uurimuseks,» avaldas ta lootust.
Liina Raudvassar