Koduks Jumalale, valguseks inimestele

Suveküps päike ja pidune meeleolu aitasid nädalavahetusel Palamusel, Eesti ühel vanimal kihelkonnal, võõrustada sadu külalisi, kes tulid osa saama paiga 775. aastapäevast.
20. novembril 1234. aastal on Rooma paavst Gregorius IX kirikuraamatus maininud esmakordselt Palamusel töötanud vaimulikku Theodoricust. See on vanim teadaolev kirjalik tunnistus Palamuse olemasolust ja väidetavalt on sellekohane dokument säilinud ka Vatikani arhiivis.

Väärika tähtpäeva ettevalmistustega alustas Palamuse vald juba 2007. aasta lõpus, määrates juubelipidustuste komisjoni etteotsa muuseumi juhi ja Palamuse Püha Bartholomeu­se koguduse juhatuse esimehe Arne Tegelmanni. «Palamuse 775. aastapäeva tähistamist alustasime kirikus jumalateenistusega möödunud aasta 20. novembril, aasta jooksul toimus erinevaid ettevõtmisi nii rahvamajas kui kirikus, käesolevat nädalavahetust võib aga pidada juubeliaasta kulminatsiooniks,» lausus Tegelmann.
Enam kui aasta tagasi alustati ka möödunud reedel, pidustuste avapäeval rahvamajas esilinastunud aastapäevafilmi «Palamuse 775» tegemist. Kevadest kevadeni vändatud veerandtunnine film tutvustab kohalikku elu, andes läbilõike valla tegemistest erinevatel aastaaegadel.    
Laupäevaks seadsid muuseumi teisel korrusel kuraator Urmas Vaino ja tema abikaasa Sülli-Reet Vaino üles maalinäituse kohalike kunstnike töödest. Mõistagi vaatab nii mõnegi pildi pealt vastu paigale kuulsust toonud Oskar Luts ja tema kõrval ka Raja Teele ning Joosep Toots. Näitus jääb Arne Tegelmanni sõnul üles 20. septembrini.
Juubelinädalavahetuse lõpujumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga ja Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann, orelil saatis Anu Piiskoppel.
«Paikadel ja kohtadel on erinev tähendus. On kodu ja koolimaja, pood ja pank, sünnitusmaja ja surnuaed. Pühakoda – see on tunnistus inimese sidemest Jumalaga. Vaimsest ja igavikulisest mõõtmest. See on parim, mida ühel paigal pakkuda,» ütles kantslist pidulistele tervitused peapiiskop Andres Põder. «Usun, et me ei oleks praegu siin, kui see pühakoda poleks jaganud valgust.»
Jumalateenistusel teenisid nii sõna kui lauluga kaasa külalised Soomest Kaarina ja Ikaalineni sõpruskogudusest. Pärast teenistust istutati kirikuparki 775. aastapäeva tähisena tammepuu.
Pidustustele tõmbab joone alla 20. novembril toimuv konverents, kus ühe esinejana räägib kiriku elust 1234. aastal preester Vello Salo.

Merje Talvik