Kirikutöö on võimaluste töö

22.–23. jaanuaril kohtusid vaimulikud Nelijärvel konverentsil, et arutleda teoloogia ja selle rakendamise üle, olla osaduses ning ammutada uut inspiratsiooni koguduste ja rahva teenimiseks.

Konverentsi teema „Seest välja“ hõlmas kolme valdkonda: karjasekirjad ja karjaseamet, kiriku lauluraamat ning kiriku suhted riigi ja ühiskonnaga. Kõlama jäi mõte, et välja minna saab siis, kui tuntakse pühakirja, kultuuripärandit ja keskkonda, kus tegutsetakse. Lisaks jumalateenistustele, ettekannetele ja õhtusöögile olid uuendustena programmis LNÜ juhitud varahommikune piiblikümblus ja hommikuvõimlemine ning sok­raatiline jalutuskäik. Töötubade teemadeks olid diasporaa, hoolekandetöö, kontserdid kirikutes, organistide töö ja karjasekirjade eksegees.

Uus lauluraamat ja vaimuliku amet
Pärast jumalateenistust Aegviidu kirikus andsid lauluraamatukomisjoni esimees Marko Tiitus, sekretär Eerik Jõks ja liige Mart Jaanson ülevaate, kuidas on edenenud uue lauluraamatu lõpusirgel oleva teoloogilisi, muusikalisi ja keelelisi nõuandeid sisaldava kontseptsiooni väljatöötamine.
Eerik Jõks kinnitas, et kirikurahvas peab ise oma lauluraamatu kokku panema, see ei saa sündida kabinetivaikuses. On korraldatud küsitlused ja ka praegu oodatakse laulud@eelk.ee aadressile ettepanekuid uutele lauludele. Lauluraamat tuleb kogukam ja stiililt mitmekesisem, sisaldades luterlike tuumiklaulude ja rahvakoraalide kõrval ka vaimulikke regilaule ning gregooriuse traditsioonil põhinevaid psalme.
Vaimulikule ametile keskenduvas teemaplokis küsis Arne Hiob, kas EELK-l on apostellik suktsessioon ehk vaimuliku ameti järjepidevus ning mis on selle mõiste formaalne ja sisuline tähendus. Ain Riistan analüüsis teise Timoteose kirja teise peatüki põhiteemat ehk seda, millised juhtnöörid on antud vaimulikule, mida see tähendas kirjutamisaegses kultuurikontekstis ja tänapäeval ning Rein Õunapuu andis hoogsalt ja vaimukalt ülevaate, kui ahtake on hingekarjaste mänguruum tänapäeva pooltõdedega sillutatud maailmas.

Kirik ja riik
Kiriku ja riigi vaheliste suhete mõtestamisel ja uute radade otsimisel tegi otsa lahti muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, tutvustades veel vastu võtmata muinsuskaitseseadust. Uue seadusega muutuvad uuringud ja järelevalve riigi poolt kompenseeritavaks. Ent olukorras, kus kogudustel pole tihti vahendeid, et mälestisi hooldada ja restaureerida, tegi murelikuks seadusesäte, mille järgi mälestise säilituskohustuse mittetäitmine muutub ehitise rikkumiseks ja sellega kaasnevad sanktsioonid.
Haldusreformi järgne koostöö kogudustega oli ettekande teemaks Lääne-Nigula vallavanemal Mikk Lõhmusel: „Üksikisikute roll muutub suures vallas väiksemaks ja asemele tulevad konkreetsed reeglid.“ Seda kinnitas kaasettekandes ka Anti Toplaan, kes tutvustas väga head koguduste ja omavalitsuse koostööd Saaremaa vallas.
„Kirik ja riik on rahva kaudu ühendatud,“ sedastas peapiiskop Urmas Viilma kiriku ja riigi suhteid analüüsides. Murena kerkis tema ettekandes koguduste vastutus ja majanduslik koorem muististe korrashoiul. Muret jagas ka riigihalduse minister Janek Mäggi. Ta soovitas ühe lahendusena kogudustel otsida, milliseid avalikke teenuseid nad suudavad riigile pakkuda. „Kui kirik suudab teenuseid pakkuda, siis riik tahab neid osta. Tasakaalu leidmine teenuste ja teenistuste vahel on oluline.“

Pidulik õhtusöök
Lauakõne pidas mullune aasta vaimulik Leevi Reinaru. Ta ütles, et kirikutöö on võimaluste töö; kui jaksame pilku kaugemale tõsta, siis läheb see edasi.
Traditsiooniliselt tutvustati aasta jooksul ordineeritud uusi vaimulikke (kohal olid õpetajad Kristo Hüdsi, Siimon Haamer, Timo Švedko ja diakon Ülle Reimann) ja peeti meeles hingekarjaste sünnipäevi ning ordinatsiooniaastapäevi. Koosolijaid naerutas ja kiriklikku huumoripärimust jagas Mart Salumäe ning autorilauluga kostitas Juhani Jaeger.
Elevust tekitas aasta vaimuliku valimise tulemuste teatavaks tegemine. Kandidaate oli kuus: Kalle Kasemaa, Hüllo-Kristjan Simson, Avo Üprus, Hedi Vilumaa, Üllar Salumets ja Enno Tanilas. Kaks nominenti kogusid võrdse arvu hääli, ent tiitli pälvis vanem ja kauem teeninud Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas.
Koosolemise lõpetasid peapiiskopi teelesaatvad tänu- ning õnnistussõnad ja konverentsi juhatuse esimehe Urmas Nageli tõdemus, et on teemasid, millel tuleb lasta küpseda, aga ka neid, mida lasta vabalangemisse ehk võita hirm, mis ehitab seinu, ei lase vabalt hingata ja julged olla.
Kätlin Liimets

Pildigalerii: